Õed ja ämmaemandad: kolmandate riikide spetsialistide kaasamine vajab lahendust

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing ootavad Euroopa Komisjoni algatuselt, millega soovitakse lihtsustada kolmandate riikide kodanike kvalifikatsiooninõuete tunnustamist, põhjalikku analüüsi ja elluviimise plaani. Õdede ja ämmaemandate jaoks on oluline nii keeleoskus, Eesti tervishoiusüsteemi eripärade tundmine kui ka mõju juba töötavate õdede ja ämmaemandate töökoormusele.

„Tervishoius on oluline osata riigikeelt, eriti väikeriigis, kus teist keelt kõnelevate patsientide osakaal on väga väike. Riigikeele tundmine on vajalik, et patsientidest aru saada, õiget abi anda ning kõik tegevused dokumenteerida. Samuti tuleb silmas pidada, et muutuste tuules ei halveneks tervishoiuteenuste kvaliteet ning säiliks töömotivatsioon kõigil, kes on täitnud ELi nõuded,“ selgitas ämmaemandate ühingu president Liis Raag.

„Oleme õnnelikud iga täiendava kolleegi üle, kes aitab leevendada suurt nõudlust tervishoiuteenuste järele. On mõistetav, et kõik uued kolleegid vajavad juhendamist, et õppida tundma meeskonda ja raviasutust. Kolmandatest riikidest saabuvate spetsialistide juhendamise vajadus on laiem ja see suurendab töösurvet ja intensiivsust tervishoiutöötajatel, keda pole juba praegu piisavalt, et katta isegi järelkasvuks vajalikku praktikajuhendamist. Seetõttu nõuab kolmandatest riikidest spetsialistide kaasamine põhjalikku analüüsi ja tegevusplaani, et tervishoid ei jookseks ummikseisu,“ ütles õdede liidu president Anneli Kannus.

Euroopa Komisjoni soovitus on osa laiemast algatusest kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mille president Ursula von der Leyen kuulutas välja oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Algatuse eesmärk on aidata lahendada tõsist tööjõupuudust, millega Euroopa ettevõtjad silmitsi seisavad, ning see on esitatud komisjoni 2023. aasta tööprogrammis.

Arvestades Eesti tervishoiusüsteemi arenguid ja eripärasid, pakuvad õdede ja ämmaemandajate esindajad välja, et kolmandatest riikidest tulevat õde/ämmaemandat saab ümberõppe ajal rakendada tervishoiusüsteemis kas abiõena/abiämmaemandana või õde/ämmaemand-üliõpilasena, kui riigis lepitakse kokku, millised on sellise „piiratud õigustega töötaja“ vastutuspiirid.

Lisaks peab jääma väikeriigis nõue, kus  tööle asumisel (ükskõik milliste õigustega) on täidetud minimaalne keelenõue – näiteks tööle asumisel B1 tasemel, poole aasta pärast B2 tasemel ning õena/ämmaemandana tööle asumisel C1 tasemel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.