Samas lisas ta, et vägivallaga toime tulemine põhineb meeskonnatööl. „Kui teised meeskonnaliikmed tehnikaid ei tunne, on muutust sekkumistes üksi keeruline luua. Oskuste säilimisel on oluline, et juhid väärtustaks ja looks võimaluse ühise arusama tekkimiseks: mis on agressioon, milline on iga meeskonnaliikme roll nii ennetustöös kui ka vägivalla peatamisel.”
“Kõik inimesed meeskonnas peaksid oskama vajadusel sekkuda, aga iga inimese roll ei ole kindlasti füüsiliselt sekkuda. Ka abi kutsumine või siis kolleegi toetamine teiste klientide olukorrast eemalejuhtimise abil, on sekkumised keerulises olukorras,“ ütles Pevkur. Ta lisas, et tegevusetus kriitilises olukorras on karistatav.
Vajalikud oskused füüsilise agressiooniga toimetulekul on näiteks agressiooni ennetava kommunikatsiooni praktiseerimine, enda käitumise ja hoiakute mõju teadlikustamine, olukorrast eemaldumise põhitõed, nurgast väljapääsemise nipid, enesekaitsetehnikad, eskorditehnikad, kaklustele vaheleastumise ja turvalised kinnihoidmistehnikad.
„Turvalist füüsilist sekkumist on muuhulgas tarvis näiteks kanüüli panemiseks agressiivselt käituvale patsiendile või enesevigastamise peatamiseks,“ näitlikustas Pevkur.
Vägivalla põhjused hoolekandes ja tervishoius
Agressiooni tekkimise sisemisi põhjuseid nagu vaimseid häireid, sõltuvusprobleeme või impulsiivset käitumist on Pevkuri sõnul väga keeruline muuta. Küll aga saab mõjutada väliseid tegureid. „Oluline on hoolekande personali valik ning väljaõpe ja vägivalla ennetusstrateegiad. Näiteks, millised on asutuse ruumid, kas töötaja tunneb ennast turvaliselt ning kas hooldajate ja hoolitsevate vahel on usaldus. Väga oluline on ka, et hoolitsevate päevakava oleks mõtestatud.“
Ta lisas, et kliendid erihoolekandes ei ründa üldjuhul selleks, et teha teisele teadlikult kahju, vaid seepärast, et tunnetavad olukorda ohtlikuna. „Ohutunne traumataustaga inimestel erineb, mispärast võivad nad väiksemagi stiimuli peale teistest instiktiivsemalt reageerida.“