„Jätkuvalt on paljud kõned siiski seotud koroonapandeemiaga. Pandeemia alguses tegelesid meedikud peamiselt hirmu ja paanika maandamisega, infot küsiti näiteks sümptomite kohta. Helistati ka muude muredega, näiteks uuriti kas võib üldse kodust lahkuda, kuhu saab lapse panna kui kool on kinni, kuidas rekkaga kodumaale tagasi pääseb. Nüüd aga tuleb järjest enam võtta aega, et ka vaimse tervise muredega inimesi aidata,“ rääkis Kukk.
Tervisega seotud teemadel on meedikud valmis kohe vastama, muude teemade puhul püütakse aidata inimesel jõuda õige vastajani näiteks välisministeeriumi konsulaarabi andjate või ka teiste koostööpartneriteni.
Nõuandetelefonile helistanutest ligi kolm protsenti vajab kohest meditsiinilist sekkumist ning nende kõned suunatakse edasi häirekeskusesse. „Meil on häirekeskusega väga hea koostöö. Kui näiteks meie meedik saab kõne jooksul aru, et tegu võib olla insuldi või mõne muu eluohtliku olukorraga, siis saab ta kohe kõne häirekeskusele edasi suunata. Nemad ei pea enam omakorda uut ohuhinnangut andma hakkama, vaid kiirabi saab juba appi sõita,“ selgitas Kukk.
Nõuandetelefonilt 1220 saab ööpäevaringselt nõu küsida eesti ja vene keeles ning lisaks iga päev kell 15–17 inglise keeles. Käesoleva aasta esimese kuue kuu kõnedest on 69 protsenti toimunud eesti keeles, 30 protsenti vene keeles ning üks protsent inglise keeles.
Tänasest algab tervisekassa üle-eestiline „Ära aja endale kärbseid pähe. Küsi parem nõu“ jätkukampaania, mis keskendub suvisele terviseohtudele. Kampaania eesmärk on anda inimestele teada, et perearsti nõuandetelefon on abiks näiteks siis, kui terviseprobleem tekib väljaspool perearsti tööaega, puhkuste ajal ning kui viibitakse väljaspool kodukohta või välismaal, mil ei ole võimalik oma perearsti poole pöörduda.