Uudis

Plaanid puhkust? Kust reisil viibides tervisemure tekkides abi saada?

Millised on levinud tervisehädad, mis kipuvad puhkusel olijaid kimbutama ning kuidas nendele distantsilt lahendus leida? Foto: Shutterstock

Suvepuhkuse ajal võib arstivisiidiks sobiva aja leidmine olla keeruline, seda eriti siis kui haigus juhtub tabama parasjagu kodust eemal või lausa välisreisil viibides. 

Millised on levinud tervisehädad, mis kipuvad puhkusel olijaid kimbutama ning kuidas nendele distantsilt lahendus leida? 

Hügieen ja õige riietus aitavad tervisemuresid vältida 

Qvalitase Arstikeskuse üldarsti dr Siivi Nella Liikase kogemusel pöördutakse nii Eestis kui ka välismaal reisides arsti konsultatsioonile kõige tihedamini hingamisteede infektsiooni probleemidega. Peamisteks kaebusteks on siis köha, nohu, kurguvalu või väsimus. 

Muidugi sõltub palju ka reisi sihtkohast. Näiteks lääneriikides reisimisel haigestumise risk on tunduvalt madalam võrreldes näiteks Lõuna- või Kagu-Aasiaga, kus see võib ulatuda kuni 80%-ni. Seal reisijatel on kõige sagedasemaks kaebuseks äge kõhulahtisus, mille võib dr Liikase sõnul põhjustada toidus ja joogivees levivad nakkushaigused. 

“Reisides riiki, kus hügieenitase on madal, tasub eelistada pudelivett, söömist hotellides ja restoranides ja ka nendes tellida pigem läbiküpsetatud roogasid kui värskeid salateid või puuvilju,” soovitab dr Liikane. 

Tema sõnul tasub vältida ka tänavatoitu ja jääkuubikuid jookides ning sageli oma käsi hoolikalt seebi ja veega pesta. Kui probleemid seedimisega on siiski tekkinud, mööduvad need üldjuhul 3–5 päevaga ning selle perioodi kestel on peamine juua piisavas koguses vedelikku, eelistatult pudelivett. 

dr Siivi Nella LiikaneFoto: erakogu

Oma igapäevatöös patsiente Qvalitase Digikliinikus nõustav dr Liikane toob esile, et kaugvastuvõtule pöördutakse tihti ka nahalöövete, palaviku ja oksendamise, põie- ja kõrvapõletike ning ka erinevate füüsiliste vigastuste tõttu. Suvepuhkuste ajal on Eestis sagedased veel ka allergia sümptomid, puugi- ja putukahammustused. 

“Sel puhul nõustame patsiente sümptomaatilise ravi osas, anname edasisi soovitusi ja vajadusel suuname haige füüsilisele visiidile või avame töövõimetuslehe,” ütleb dr Liikane. 

Ta toonitab veel, et nii Eestis kui ka välismaal on eriti oluline ennast puhkuse ajal kaitsta ka päikesepõletuste ja vedelikupuuduse eest. 

Selleks on soovitatav kanda katvaid riideid, kindlasti mütsi ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kuumadel päevadel tuleb tarbida piisavalt vedelikku ja hoiduda otsese päikese käes viibimist keskpäeval. Katvad riided ning kinnised jalanõud aitavad hoiduda ka puukide ja putukahammustuste eest. 

Mida teha, kui arstikonsultatsioon on hädavajalik? 

Kui reisil haigestudes tekib vajauds arstiga konsulteerida, saab helistada perearsti nõuandeliinile, võtta ühendust oma perearstiga või pöörduda näiteks Digikliinikusse. Digikliinikusse saavad pöörduda ka välismaal elavad eestlased, kes on näiteks Eestit külastades haigestunud või unustanud maha oma krooniliste haiguste ravimid. 

Kirjeldatud juhtudel saab vajadusel patsiente suunata täpsustavatele analüüsidele või väljastada vajalikud retseptid. 

Sageli on reisil saadavate haiguste sümptomid suuremas osas leebed ja mööduvad mõne päeva jooksul ning arstivisiit ei olegi vajalik. Enamik haigusjuhtumid saab lahendatud arsti ja patsiendi vahelise telefonikõne või virtuaalse suhtluse kaudu. 

Viimase abil saavad arstid lihtsamalt ja kindlamalt diagnoosida ka visuaalseid tervisemuresid, näiteks nahaprobleeme. Selleks on vajalik lisada vestluse juurde ka pildimaterjal. 

Ägedate sümptomite avaldumise, õnnetuste ja traumade puhul tuleb siiski kindlasti viivitamata pöörduda arsti kontaktvisiidile või erakorralise meditsiini osakonda. 

Dr Liikane suunab, et arstile tuleb pöörduda raske vedelikupuuduse korral või kui kõhulahtisus ei leevene kolme päeva jooksul, eriti kui kõht käib väga sageli läbi, väljaheide on vesine või verine ning esineb sagedast oksendamist või palavikku. 

Vedelikupuuduse korral saab vajadusel kasutada ka suukaudset rehüdratatsiooni lahust, mis on üldiselt kättesaadav apteekides. 

Ettevalmistus olgu põhjalik 

Selleks, et terviseprobleemid puhkust ära ei rikuks, on võimalik ise palju ära teha. Hiljemalt 4–8 nädalat enne välismaale minekut tuleks aeg kinni panna perearsti juurde või reisimeditsiinikabinetti, kus viiakse läbi tervisekontroll ja on võimalik nõu küsida erinevate profülaktiliste meetmete, näiteks sihtriiki reisimiseks vajalike vaktsiinide kohta. 

Oluline on ka enne minekut veenduda, et kroonilised haigused oleksid kontrolli all ning kaasas oleks piisavas koguses vajalike igapäevaravimeid. 

Hea ettevalmistusega reisijal on kaasas ka arvestatav reisiapteek, kuhu Liikane soovitab sõltuvalt sihtkohast kindlasti varuda antiseptilise kätegeeli, päikesekaitsekreemi, putukatõrjevahendi ja valuvaigisteid. 

Lisaks veel haavapuhastuslahuse koos sidemete ja plaastritega ning erinevad ravimid allergia, iivelduse ja palaviku leevendamiseks. Selle kasutamise vältimiseks tasub hoiduda riskikäitumisest, nagu liigse alkoholi tarbimine või kaitsmata suguühe uue partneriga, ja alati enne reisi vormistada ka tervisekindlustus. 

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.