Kuidas tegelikult lood Indias on?

Esmalt tõi arst välja, et Indias vaktsineeritakse hoolega. “Nad on võrreldes meiega küll hiljem alustanud ja seetõttu meist mõnevõrra maas, aga ei ole üldse välistatud, et nad meist lähiajal ka mööda lähevad,” tõdes ta.

Lisaks tõi dr Oona välja, et Indias oli kevadel üliränk Covid-19 laine. “Riigis ametlikult registreerida õnnestunud Covid-19 surmajuhtude arv oli ligi 400 000. Kuid tegelik surmajuhtude arv ületas selle hirmsa arvu veel omakorda laias laastus suurusjärgu võrra,” märkis arst.

Uuringutki kinnitavad, et koroonaviirus on Indiale mõjunud erakordselt laastavalt. Oktoobris avaldatud analüüs näitab, et 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta juunini oli Indias pandeemia tagajärjel hinnanguliselt 3,8 miljonit surmajuhtu. Need numbrid näitavad, et just India on koroonakriisist kõige rängemalt mõjutatud riikide hulgas. On tõenäoline, et absoluutarvudes on Indias olnud kõige rohkem pandeemiasurmasid maailmas.

Arst märkis seejuures, et Indias saadi puhang kontrolli alla väga rangeid piiranguid seades – need on seal praegugi palju rangemad kui Eestis. Ja vaktsineerides – nii palju kui neil vaktsiine on olnud saada.

Mida arvata ivermektiinist?

On väidetud, nagu ivermektiini tõhusus olevat tõestatud ja et seda muuhulgas näitavat Uttar Pradeshi osariigi kogemus Indias. “Uttar Pradeshi näidet meeldib tuua ilmselt seetõttu, et seal oli ametliku statistika kohaselt Covid-19 surmajuhtumite hulk justkui väiksem – kuid kui kusagil Indias eriti halvasti surmajuhtumeid registreeriti, siis oli see Uttar Pradesh. Selles osariigis nimelt oli piirkondi, kus kuude kaupa ei olnud registreeritud mitte ühtegi surma,” tõdes dr Oona.

Ehk seal ei olnud registreerimata mitte ainult Covid-19 surmajuhud, vaid absoluutselt kõik surmajuhud. Ja koroonapuhang suruti Uttar Pradesh’iski siiski alla karmi lockdown’iga. “Ivermektiini küll meeleheites India eri piirkondades soovitati (mitte ainult Uttar Pradeshis), kuid kasu sellest ei nähtud ja soovitusest loobuti,” kirjutas arst.

Mida arvata antikehapreparaatidest?

“Antikeharavina on põhimõtteliselt kasutatud kahte tüüpi antikehapreparaate. Kõigi nende manustamine on vajalik veenisisese infusioonina (tilgutina), see nõuab haiglavoodi kohta või õe minekut koju ja seal patsiendi juures istumist seni, kuni tilgakott on tühjaks tilkunud,” kirjeldas arst.

Milliseid antikehasid siis on kasutatud? “Kõigepealt Covid-19 nakkusest paranenud inimeste plasma ülekanne. Sellest kahjuks kasu ei ole leitud, võib isegi olla pigem kahjulik,” märkis dr Oona. Ta tõi näiteks uuringu, mis näitab, et seesugune plasma ülekanne ei vähendanud 30 päeva pärast Covid-19 haiglaravi saanud patsientide intubatsiooni ega surma riski. Ebasoodsate antikehaprofiilidega taastuva plasma vereülekanne võib olla seotud halvema kliinilise tulemusega kui tavaline ravi.

Teiseks on kasutatud spetsiaalse metoodikaga toodetud viiruse ogavalgu vastaste antikehade preparaate – monoklonaalseid antikehasid. “Need on väga kallid, neid kasutatakse ainult väga kindlatel näidustustel ja ravi alustamine peab olema kiire – reaalsuses on seda väga raske saavutada,” selgitas dr Oona. “Need antikehad omakorda ei õpeta immuunsüsteemile midagi. Ringlevad vereringes mõned nädalad ja siis lagunevad.”

Mida arvata koroonavaktsiinidest?

“Covid-19 vaktsiinide tulemuseks on samuti antikehad, mis aga on tekkinud meie kehas täiesti loomulikul, immuunvastuse kujunemiseks evolutsiooni käigus kujunenud viisil – õppides haigustekitaja antigeeni(d) selgeks. Lisaks antikehadele tekivad mälurakud, mis aitavad õpitut immuunsusel nii-öelda meeles hoida,” selgitas arst.

Ta tõdes, et SARS-CoV-2 viiruse delta variant paljuneb küll väga kiiresti, levib väga tõhusalt ja viirusnakkuse laia leviku ajal võib esineda läbimurdenakkusi. “Kuid raske nakkuse eest kaitsevad vaktsiinid jätkuvalt väga hästi,” rõhutas arst. Ja seda muidugi tuginedes teadusuuringule: kaks doosi mRNA vaktsiini on 90% või parema tõhususega, adenoviirusvektorvaktsiinid veidi madalama tõhususega, aga ikkagi üle 70%.

“Covid-19 vaktsiini tõhustusdoosi kohta on praeguseks olemas palju andmeid Pfizeri vaktsiini Comirnaty kohta, see parandab oluliselt kaitset, ka keskmise raskusega ja kergete läbimurdenakkuste eest, ka eakatel,” lisas dr Oona. 

Vaktsineerimise olulisust ei tohi alahinnata

“Mul on väga kahju, kui Covid-19 vaktsineerimise teema politiseerub, kui mingi poliitiline partei hakkab vastu töötama vaktsineerimisele,” tõdes dr Oona nördinult. “Ma sooviksin väga, et meil oleks nii nagu Norras või Taanis või Portugalis, kus üle 90% kõigist täiskasvanutest on vaktsineeritud, kus ühiskonnas, ka poliitikute tasemel on olnud konsensus, et vaktsineerimine on oluline ja kus riigid saavad toimida ilma piiranguteta.”

Arst märkis, et koroonaviiruse ohjamisele vastu töötamine põhjustab inimestele olulist tervisekahju. Lisaks kahjustab see ka kogu Eesti riigi toimimist.

“Head poliitikud, pange sarved vastamisi teemal, mis oleks paremad viisid vaktsineerimisega edasi minna, kritiseerige, mis on halvasti tehtud, pakkuge välja häid lahendusi. Palun olge riigimehed ja aidake kaasa kriisi lahendamisele. Palun ärge töötage sellele vastu,” tegi arst poliitikutele üleskutse.