Uudis

Soojad ilmad panid sinivetika harukordselt vara vohama: kuidas ära tunda sinivetikamürgistust?

Kui vees on märgata kollakasrohelist hõljuvat massi, siis pole ujumine soovitatav.Foto: Shutterstock

Kui tavaliselt on sinivetikas Eesti vetes teemaks juulis ja augustis, siis kuumalaine tegi oma töö ja sinivetikas liikus Eesti lähedal lahtedes juba juunis ringi. Sestap tuletab mürgistusteabekeskus meelde, et enne vette minekut tuleb veenduda supluskoha veekvaliteedis ja selgitab, mida sinivetikad meie tervisele teevad.

Sinivetikad on tsüanobakterid, mis oma tegevuse poolest on taimplanktonid. Sinivetikates olevate toksiinide äge toksilisus inimesele on madal, ent nendega kokkupuude võib tekitada üsna ebamugavaid tervisekaebusi. Sinivetika mürgistuse võib saada nii sinivetikatega saastunud supluskohas ujudes, veesuusatades, taolise veega saunas leili visates kui ka saastunud vee joomisest. 

Sinivetikamürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed ja vanemad inimesed. Kuna loomkatsed viitavad kahjulikule toimele lootele, tuleks ka raseduse ajal eriti hoiduda sinivetikatega kokkupuutest. Seejuures tasub ka teada, et loomad on toksiinide suhtes märksa tundlikumad, kui inimesed – seega ära lemmikutki sinivetikate keskele hullama lase.

Mis viitab sinivetikamürgistusele?

Sinivetikamürgistusega seotud sümptomid on sageli ebaspetsiifilised ja võivad meenutada muid haigusnähte, näiteks mõnda viirushaigestumist. Lastel tekitavad sinivetikad tervisekaebusi märksa sagedamini, kui täiskasvanutel.

Kui 3-5 tundi pärast kokkupuudet sinivetikatega algavad seedehäired – kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine -, siis on see märk sinivetikamürgistusest. Samuti viitavad sellele 24 tunni jooksul tekkivad mitmed muud kaebused, näiteks nahaprobleemid – huulte kipitus, villid ja lööve. Samuti palavik, peavalu, nii heinanohu kui ka gripi-laadsed kaebused – ninakinnisus, nohu, kurguvalu, silmade ärritus, kõrvavalu, silma- ja kõrvapõletik. Raske mürgistuse korral tekivad kahjustused ka neerudes ja maksas.

Sümptomid kestavad tavaliselt kuni kolm ööpäeva, vahel ka nädal aega.

Kuidas mürgistuse korral käituda?

Sinivetikatega saastunud ujumiskohas ujudes tuleb veest väljudes võimalikult kiiresti end puhta vee ja seebiga puhtaks pesta. Silmi tuleb kokkupuute järel loputada rohke jooksva puhta veega umbes 15 minutit. Juhul kui pärast loputamist esineb pisaravool, ärritus, valu, turse, valguskartus, tuleb minna arsti juurde.

Tsüanobakteriaalsest veest põhjustatud tervisekaebuste korral piisab tavapärasest kodusest ravist: palavikualandajad, peavaluravim, vee ja tee tarbimine. Vajadusel helista oma perearstile, perearsti nõuandeliinile 1220 või mürgistusteabekeskusesse 16662.

Ja muidugimõista on kõige targem sinivetikatega kokkupuudet tealikult vältida. Selleks jälgi suplukohtade infot terviseameti kohulehel ja jälgi rannas lehvivat lippu. Lilla lipp viitab veereostusele ja ujumine ei ole soovitatav, kollane lipp võib tähendada, et avastatud on kahtlane saaste, mida parasjagu analüüsitakse ning mille ohtlikkuse tase ei ole hetkel teada ning punane lipp võib olla ohumärk, et avastatud on saaste, mis on analüüsidega kinnitatud ja ohtlikuks tunnistatud.

Kui märkad rannas sinakas-rohelist üsna hägusat vett – ära mine ujuma ega luba vette ka lapsi ega lemmikloomi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.