Kui tavaliselt on sinivetikas Eesti vetes teemaks juulis ja augustis, siis kuumalaine tegi oma töö ja sinivetikas liikus Eesti lähedal lahtedes juba juunis ringi. Sestap tuletab mürgistusteabekeskus meelde, et enne vette minekut tuleb veenduda supluskoha veekvaliteedis ja selgitab, mida sinivetikad meie tervisele teevad.
Sinivetikad on tsüanobakterid, mis oma tegevuse poolest on taimplanktonid. Sinivetikates olevate toksiinide äge toksilisus inimesele on madal, ent nendega kokkupuude võib tekitada üsna ebamugavaid tervisekaebusi. Sinivetika mürgistuse võib saada nii sinivetikatega saastunud supluskohas ujudes, veesuusatades, taolise veega saunas leili visates kui ka saastunud vee joomisest.
Sinivetikamürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed ja vanemad inimesed. Kuna loomkatsed viitavad kahjulikule toimele lootele, tuleks ka raseduse ajal eriti hoiduda sinivetikatega kokkupuutest. Seejuures tasub ka teada, et loomad on toksiinide suhtes märksa tundlikumad, kui inimesed – seega ära lemmikutki sinivetikate keskele hullama lase.
