„Selleks, et komisjon saaks naasta eutanaasiaga seotud arutelude juurde, tuleb eelnevalt lahendada olulisemad muud küsimused – palliatiiv- ja toetusravi komplekssed kitsaskohad aga ka tulevikujuhiste võimaluste parandamine,“ lisas Mölder.

Mölderi sõnul peab komisjon oluliseks isiku vaba tahte alusel notari juures kinnitatud tulevikujuhise ehk patsienditestamendi kajastumist riiklikus süsteemis.

„Selleks teeb sotsiaalkomisjon Sotsiaalministeeriumile ettepaneku otsida võimalusi, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks e-tervise infosüsteemi kaudu ligipääs patsienditestamendis väljendatud isiku tahtele,“ selgitas ta.

Samuti teeb komisjon ministeeriumile ettepaneku moodustada ekspertidest koosnev töörühm leidmaks võimalusi elulõpu kitsaskohtade lahendamiseks.

Arvestama peab ka arstide arvamusega

Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus lisas, et eutanaasia puhul tuleb arvestada ka arstide arvamusega.

Septembris toimunud Arstide Liidu korraldatud arutelul jäi Everausi sõnul kõlama mõte, et õigus eutanaasiale tähendab kellegi teise kohustust toiming läbi viia ning selleks tuleb tervishoiusüsteem veel ette valmistada.

Kollektiivse pöördumise esitajad tegid pöördumises Riigikogule ettepaneku seadustada eutanaasia, mis lähtub inimese tahteavaldusest. Selleks tulnuks pöördumise esitajate hinnangul Riigikogul koostöös täidesaatva võimuga töötada välja õigusaktid, mis lubaks inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.