Uudis

Teine tõhustusdoos sai ekspertkomisjonilt rohelise tule: kellel ja millal see teha tuleks?

Vaktsineeritud inimene ei ole haiguse eest sada protsenti kaitstud, kuid nakatumise korral põeb ta haiguse palju kergemini läbi.Foto: Ida-Viru Keskhaigla

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab koroonavaktsiini teist tõhustusdoosi riskirühmadele. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.

„COVID-19 haigusesse nakatumine on praegu Eestis mõõduka kasvutrendiga. Juhul, kui nakatumise kasvutrend püsib madal ja haiglakoormus ei hakka oluliselt kasvama, siis soovitavad eksperdid võimaldada teist tõhustusdoosi COVID-19 riskirühmadele aktiivselt alates augusti teisest poolest,” ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona.

“Samuti tuleks võimaldada teist tõhustusdoosi hooldekodude elanikele ja töötajatele, kes nendega kokku puutuvad ning tervishoiutöötajatele. Suve lõpus tehtav teine tõhustusdoos aitab hoida immuunkaitset sügiskuudel, mil viiruste levik üldjuhul suureneb,“ lisas dr Oona.

Kes täpsemalt kuuluvad riskirühma?

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) soovitab olemasolevatele andmetele tuginedes eelkõige teise tõhustusdoosiga vaktsineerimist 80+ inimestele, sest neil on immuunvastus vaktsineerimisel madalam ja on suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt.

60-79-aastastele inimestele on teise tõhustusdoosi tegemine soovitav, kui viiruse levik elanikkonnas hakkab tõusma. Ka Eesti andmed näitavad, et COVID-19 tõttu haiglasse sattumise risk on suurem üle 60-aastaste seas. 

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kuuluvad riskirühma kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt.

Vanuse või tervise tõttu riskirühma kuuluvate inimeste kõrval on soovitatav käsitleda teise tõhustusdoosi võimaldamisel riskirühmana ka ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajaid, sest nad satuvad tihedamini omavahel lähikontakti ja nende seas on üldjuhul rohkem kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuuluvaid inimesi.

Haiguskollete tekkimise riski vähendamiseks ja raske haiguskulu riskiga elanikkonna kaitseks soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon võimaldada teist tõhustusdoosi ka hooldekodude töötajatele ning tervishoiutöötajatele, kes hooldekodu elanike ja patsientidega vahetult kokku puutuvad.

Teisi tõhustusdoose hakatakse tegema juuli lõpust

„Juuli lõpus alustame teise tõhustusdoosi pakkumisega kõigile hooldekodude elanikele ja töötajatele. Ennast on võimalik vaktsineerida nii esmase vaktsineerimiskuuri kui ka esimese või teise tõhustusdoosiga kõigis hoolekandeasutustes,“ rääkis tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

„Juhul, kui nakatumise kasvutrend püsib madal ja haiglakoormus ei kasva oluliselt, soovitame teise tõhustusdoosiga ennast vaktsineerida kõigil eelpool mainitud riskirühmadesse kuuluvatel inimestel augusti teises pooles. Kui aga näeme, et haiglad hakkavad täituma oodatust kiiremini, kiirendame ka vaktsineerimisprotsessi ning informeerime elanikkonda sellest jooksvalt,“ lisas Friedemann.

Ekspertkomisjon soovitab kasutada teiseks tõhustusdoosiks monovalentseid mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech Comirnaty või Moderna Spikevax) pärast kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.

Juhul kui inimesel on tekkinud eelnevate vaktsineerimiste käigus tõsised kõrvalmõjud mRNA põhistele COVID-19 vaktsiinidele, siis võib kasutada tõhustusdoosiks arsti otsusel ka Nuvaxovidi vaktsiini.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.