Arstide vanuseline koosseis on üha vananev ning üle 65-aastased arstid moodustavad märkimisväärse osa töötavatest arstidest. Näiteks 2023. aastal oli üle 65-aastaste hetkel töötavate arstide arv 1275, moodustades ligikaudu 24,6% arstide koguarvust, samas kui alla 65-aastaste arstide arv oli 3903. Vananev arstide kogukond seab väljakutseid tuleviku tervishoiule, sest pensionile jäävate arstide asendamine noorematega võib osutuda keeruliseks.

Eesti tervishoiusüsteemis töötavate alla 65-aastaste arstide arv on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Järgmistel aastatel pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada.

Ülevaade peremeditsiini erialaga arstidest

Eestis töötavad perearstid moodustavad esmatasandi tervishoiu tugisamba, pakkudes elanikkonnale esmaseid meditsiiniteenuseid ja tervisenõu.

Eestis on tervishoiutöötajate registris kokku 1199 peremeditsiini erialaga tervishoiutöötajat. Neist 919 isikul on märgitud töökoht ja 280 tervishoiutöötajal puuduvad töökoha andmed.

Eestis on kokku 787 nimistut, kuid ainult 725 nimistu juurde on registreeritud perearst. 54 nimistul on asendusarst ning 8 nimistul puudub perearst.

Nimekirjas on 35 arsti, kellel on olemas enda nimistu ning on võtnud juurde veel mõne nimistu, kus nad on asendusarstid. Nendest 31 arstil on võetud juurde 1 nimistu, aga on ka neli arsti, kellel on lisaks võetud 2-3 nimistut, kus ta on märgitud asendajana.

Nimistute juures töötab veel suur hulk peremeditsiini erialaga arsti, kes töötavad küll nimistute juures, kuid pole võtnud endale isiklikku nimistut. Selliseid arste on kokku 105. Kui välistada nende hulgast üle 65-aastased, jääb järele 74 peremeditsiini haridusega arsti, kes võiksid potentsiaalselt võtta omale nimistu.

Seades fookuse perearsti leidmisele, kes võiks võtta üle nimistu, siis on Eestis 89 peremeditsiini eriala arsti, kellel on registris märgitud kehtiv töökoht, kuid kellel puudub isiklik nimistu ning kes pole ka seotud tööalaselt ühegi nimistuga.

Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütleb, et esmane ülesanne peaks olema küsimuse lahendamine, kuidas erialase hariduse omandanud spetsialistid suunduksid erialasele tööle. „Koolitamine on pikk ja vajalik protsess, kuid tööle asumise takistustega saab riik tegeleda koheselt,“ sõnab Lao.