„Töövõimetushüvitist arvutatakse eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab tervisekassale maksu- ja tolliamet. Neile, kes on jäänud töövõimetuslehele selle aasta jaanuaris, alustame hüvitiste väljamaksetega kohe, kui maksu- ja tolliamet lõpetab möödunud aasta deklaratsioonide töötlemise. Prognoosime, et väljamakseid saame tegema hakata jaanuari keskpaigast,“ selgitas tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Viivitus ei mõjuta 2022. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist.
Jätkub haiguspäevade hüvitamine teisest päevast
2023. aastal jätkub haiguspäevade teisest päevast hüvitamine kuni 30. juunini. 2021. aasta algusest kehtima hakanud haigushüvitiste maksmise ajutise korra järgi on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning tervisekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem ei saanud töötaja esimeste haiguspäeva eest hüvitist, kuna tööandja maksis hüvitist alates neljandast kaheksanda päevani ja tervisekassa alates üheksandast päevast.
„Tänu sellele, et haiguspäevade hüvitamist jätkatakse teisest päevast, saab ravikindlustatud inimene ennast rahulikult kodus ravida ega pea haigena tööle minema või kartma, et kodusel ravil kaotaksid nad mitme päeva sissetuleku,” märkis Banhard.
Statistika näitab, et poole aasta jooksul väljastatakse haiguslehti umbes 200 tuhandele inimesele. Hinnanguliselt nõuab selline haiguspäevade hüvitamise kord ravikindlustuse eelarvest 16 miljonit lisaeurot.
“Tööandjate ja töötajate jaoks jätkub töövõimetuslehtede hüvitamine sujuvalt ning tööandjad hetkel mingeid ümberkorraldusi oma palgaarvestussüsteemis tegema ei pea,” kinnitas Banhard.