„Meil on heameel, et Ukraina õed õppima asuvad, et omandada kõigepealt eesti keel ja siis õe kõrgharidus. Olen kindel, et õppeprotsess saab olema kahepoolne ja kerge ei saa see olema, küll aga huvitav,“ lisas kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp märkis kõrgkoolis toimunud pidulikul aktusel, et tervishoiu kõrgkoolide ja riigiasutuste koostöös spetsiaalselt Ukraina õdede jaoks loodud tasemeõppeprogramm annab neile võimaluse Eestis oma erialasel tööl jätkata.
„Olen tänulik, et väga suur soov aidata pani kõrgkoolid, tervishoiu tööandjad, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ühiselt mõtlema ja tegutsema ning täna alustab Ukraina õdede õppe esimene lend. See annab Ukraina õdedele võimaluse Eestis jätkata inimeste abistamist oma erialal, ühel maailma ilusamal erialal, milleks õendus on,“ sõnas Alasepp.
Eestis on õena töötamiseks vaja kõrgharidust. Välismaal saadud kvalifikatsioonide õige ja õiglase tunnustamisega tegeleva Eesti ENIC/NARIC keskuse andmeil on valdav osa Eestisse saabunud Ukraina õdedest kutseharidusega.
Ukraina õdede õpperühma avamiseks oli tudengite miinimumarv 15, kuid suurema huvi tõttu alustab 23 esmakursuslast. Kõik õpinguid alustavad tudengid on lõpetanud õe või velskri kutseõppe ning töötanud õena. Ukraina õed saavad õppekava lõpetamise järel Euroopa Liidu direktiividele vastava õe hariduse ja bakalaureusekraadi ja saavad taotleda tervishoiutöötajate registrisse kandmist võrdsetel alustel teiste kõrgkooli lõpetanud õdedega.
Õppekava õppeaeg kestab kaks aastat ning pikeneb kuni aasta eesti keele õpingute arvelt. Õpe toimub eesti keeles. Selleks alustavad tudengid esmalt eesti keele õppimist ja seejärel asuvad õppekava aineteni. Kogu õpingute perioodil on Ukraina tudengitele tagatud eesti keele tugi.
