Iseseisva statsionaarse õendusabi puhul väheneb ravikindlustatud inimese omaosalus 15%-lt 10%-le. „Kui 2024. aastal oli statsionaarse õendusabi teenuse ööpäeva maksumus umbes 145 eurot, millest tervisekassa tasus 123 eurot ja patsient ligi 22 eurot, siis 2025. aastal langeb patsiendi omaosalus 14,04 eurole ööpäevas,“ selgitas Koppas. Ta lisas, et see summa võib aprillis muutuda sõltuvalt arstide kollektiivlepingu läbirääkimiste tulemustest.

Eriõdedel on alates 2024. aasta oktoobrist õigus väljastada saatekirju. Tervisekassa hakkab nende saatekirjade alusel osutatavaid tervishoiuteenuseid rahastama alates 2025. aasta jaanuarist. Saatekirjad hõlmavad eriarstide ja eriõdede vastuvõtte, uuringuid ning analüüse. 

“Varem pidid eriõed edasisuunamise vajaduse korral saatma patsiendi tagasi pere- või eriarsti juurde, et saada vajalik saatekiri. Uuest aastast saavad eriõed ise saatekirju väljastada, mis aitab patsientidel kiiremini vajaliku abini jõuda,” selgitas Koppas kauaoodatud uuenduse olulisust.   

Lisaks on plaanis 2025. aasta esimese poole jooksul sõlmida kokkulepped erinevate osapoolte vahel, mis võimaldaksid eriõdedel teha ja vastu võtta ka e-konsultatsioone. Valminud on ka kauaoodatud vaimse tervise õendusabi tegevusjuhend, mis aitab täpsemalt defineerida vaimse tervise õdede töö spetsiifikat ja vastutusalasid.

„Vaimse tervise probleemid on kiiresti kasvav valdkond, kuid seni on spetsialistide töökorraldus ja rollid olnud ebaselged. Tegevusjuhendi loomine seab konkreetsed juhised, mis toetavad vaimse tervise õdede professionaalset tegevust, parandavad teenuste kvaliteeti ja tagavad parema koordineerituse teiste tervishoiutöötajatega. Juhend annab selged suunised näiteks patsientide nõustamisele, vaimse tervise hindamisele ja koostööle teiste spetsialistidega, aidates optimeerida nii tööaega kui ka ressursside kasutamist,“ lisas Koppas. 

2025. aastal investeerib tervisekassa õendusabi rahastamisse veidi üle 101 miljoni euro, mis on ligi 9 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.