“Kui veel neli aastat tagasi võis märgata, et poiste ja tüdrukute riskikäitumine on üha sarnasem, siis nüüdseks on kujunenud olukord, kus poiste riskikäitumine on paranemas, kuid tüdrukute riskikäitumine teeb muret,” tõdes teadur.

Vaimse tervise probleemid tõusutrendis

11-, 13- ja 15-aastased poisid on enda hinnangul parema tervisega ning eluga rohkem rahul kui tüdrukud. Väga hea tervisega ja eluga rahulolevate noorte hulk on võrreldes 2018. aastaga langenud, tõusnud on tervisekaebustega noorte hulk.

Peaaegu iga päev tunneb vähemalt ühte tervisekaebust tunneb 40% noortest – ligikaudu pooled tüdrukutest ja kolmandik poistest. Sagedasemad kaebused on närvilisus 19%, raskused uinumisel 19%, masendus ja kurbus  15%, seljavalu 9% ja peavalu 8%.

Vaimse tervise probleemide avaldumine (masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) on kasvanud. Kuigi poiste vaimne tervis on oluliselt paremas seisus kui tüdrukutel, on vanuse kasvades vaimse tervise kaebused sagenenud. Viimasel 12 kuul esines vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45% tüdrukutest ja 23% poistest. Seega on depressiivseid episoode viimase aasta jooksul tüdrukud kogenud kaks korda sagedamini kui poisid.

Depressiivseid episoode kogevad sagedamini õpilased, kelle enesehinnanguline tervis on rahuldav või halb, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega ning kellele ei meeldi koolis käia. 30% 13- ja 15-aastastest tüdrukutest esines viimasel aastal suitsiidimõtteid, poiste vastav näitaja oli 14%.

Covid-19 pandeemia negatiivset mõju üldisele tervisele märkas viiendik noortest, kuid vaimsele tervisele lausa kolmandik vastanutest. Koroonapandeemia negatiivset mõju märkisid noored ka aktiivsele liikumisele ja õppeedukusele. 

Noorte hinnangud pere toetusele on halvenenud

Hinnang pere toetavale õhkkonnale on õpilaste seas langenud – 2018. aasta näitaja oli 76%, 2022. aasta näitaja 71%. Negatiivne muutus on kõige suurem 15-aastaste tüdrukute seas. Mida kehvem on perekonna majanduslik olukord, seda raskem on noortel ka vanematega muredest rääkida. Noored, kellel on oma vanematega raske muredest rääkida, kogevad depressiivseid episoode üle kahe korra sagedamini.

Üle pooltele uuringus osalenud õpilastest meeldib koolis käia. Võrreldes varasemaga on kooliskäimise meelepärasus poiste hulgas veidi kasvanud, kuid tüdrukute seas on see oluliselt langenud. Iga teine õpilane peab koolitööd pingeliseks. Kõige pingelisemaks hindavad õppetööd 15-aastased tüdrukud (72%).

Kuigi kiusamine Eesti koolides on uuringu andmetel olnud järjepidevalt langustrendis, on koolis vähemalt korra kiusamist kogenud kolmandik õpilastest ning samuti on õpilaste seas kasvanud küberkiusamine. Iga viies noor on viimase paari kuu jooksul pidanud taluma küberkiusamist, kusjuures tüdrukud satuvad küberkiusamise ohvriks sagedamini kui poisid.

Noorte tervislik elustiil pole kiita

Eestis on ülekaaluliste laste arv aasta-aastalt kasvanud ja käesoleva uuringu tulemuste põhjal on ülekaalulisi noori juba viiendik. Enam on ülekaalulisi, sealhulgas rasvunud õpilasi poiste hulgas.

Ülekaalulisust ning mitmeid teisi terviseriske aitavad ennetada tasakaalustatud toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus ja uni. Iga päev liigub piisavalt ehk vähemalt 60 minutit vaid 16% õpilastest – see tulemus pole võrreldes eelmise perioodiga muutunud. Poiste kehaline aktiivsus on 2018. aastaga võrreldes suurenenud, tüdrukute aktiivsus on jäänud samaks.

Tasakaalustatud toitumisele aitab kaasa piisav puu- ja köögiviljade söömine, kuid Eesti kooliõpilastest sööb igapäevaselt puu- ja köögivilju vaid kolmandik noortest, sealjuures on tüdrukute hulgas see oluliselt langenud. Samas on maiustusi ning magusaid karastusjooke tarbivate õpilaste osakaal tõusnud ning vähemalt kord nädalas tarbib energiajooke viiendik õpilastest – tüdrukute hulgas on energiajookide tarbimine kahekordistunud.

Kolmandik noortest magab koolipäevadel vähem, kui soovitatud ning tüdrukud on unevõlas rohkem kui poisid. Alla soovitava uneaja magab 15-aastastest tüdrukutest 47%. Raskusi uinumisel kogeb ligi viiendik vastanutest, nende seas rohkem tüdrukuid kui poisse.

Noorte riskikäitumine on mitme näitaja osas paranenud

Alkoholi tarvitanute hulk Eesti noorukite seas on vähenenud, kuid vähemalt korra elus on olnud purjus 15% küsitletud õpilastest. Rohkem kui kaks korda elu jooksul purjus olnud poiste osakaal on võrreldes varasemaga langenud, kuid tüdrukutel on näitaja jäänud samale tasemele. Samuti on tüdrukute seas kasvanud ennast 13-aastaselt või nooremalt purju joonute osakaal.

E-sigarette on elu jooksul proovinud kolmandik noortest, enamus 11- ja 13-aastastest noortest proovis esimese tubakatootena just e-sigaretti. Võrreldes 2018. aastaga on elu jooksul e-sigarette proovinud poiste osakaal langenud (36% vs 29%) ja tüdrukute osakaal tõusnud (24% vs 30%).

15-aastaste tüdrukute seas on korduv huuletubaka tarvitamine tõusnud umbes neli korda, poistel on jäänud see näitaja peaaegu samaks. Regulaarne suitsemine (vähemalt kord nädalas) on õpilaste seas vähenenud ning see on enam seotud perekonna suurema toetuse, koolis käimise meeldimisega ning hea õppeedukusega. Ka kanepi tarvitamine/proovimine noorte seas on vähenenud ja seda oluliselt poiste hulgas, samuti on langustrendis vesipiibu tarvitamine.

Riskikäitumine ja vaimse tervise probleemid on omavahelises seoses. Depressiivseid episoode esines vähem nendel noortel, kes ei suitseta (32% vs. 62% suitsetajatel), ei ole end kunagi purju joonud (30% vs. 59% purjus olnutel) ega ole elu jooksul tarvitanud kanepit (32% vs. 59% kanepit tarvitanutel).

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC – Health Behaviour in School-aged Children study) toimus Eestis TAI koordineerimisel 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini juba kaheksandat korda. Selles osales 4862 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti.