Eesti on eesnäärmevähi suremuselt Euroopa keskmike seas
TAI teadlased tegid uuringu koostöös uroloogide ja onkoloogidega, kes vaatasid läbi kõigi 655 mehe haiguslood, kes surid 2017. aastal ja kellel oli mingil ajahetkel elu jooksul diagnoositud eesnäärmevähk Eesti vähiregistri andmetel. Eksperdid andsid haigusloo andmetele tuginedes hinnangu, kas mehe surmapõhjuseks oli eesnäärmevähk või mitte. Eksperdid töötasid pimesi ehk nad ei teadnud uuritavate isikute ametlikku surmapõhjust.
Uuringu tulemusena leiti, et 277 mehest, kes ametliku statistika järgi surid 2017. aastal eesnäärmevähi tagajärjel, oli eesnäärmevähk korrektseks surmapõhjuseks vaid 181 juhul, mida on 1,5 korda vähem.
Uuring ei keskendunud ainult suremuse ülehindamisele, vaid kontrolliti mõlemat pidi tekkinud vigu. Ilmnes, et meeste seas, kes ametliku statistika järgi olid surnud eesnäärmevähki, oli 41% neid, kes ekspertide hinnangul surid tegelikult muu haiguse tagajärjel. Samal ajal meeste seas, kes ametliku statistika järgi surid muudel põhjustel, tuvastasid eksperdid 5% neid, kes tegelikult surid eesnäärmevähi tõttu. Seega tuvastati vigu mõlemas suunas, aga need olid siiski märkimisväärselt kaldu eesnäärmevähi eelistamise suunas.
Vähki kiputakse surmatunnistusel eelistama teistele haigustele
Eesnäärmevähi haigestumus on Eestis väga kiiresti kasvanud seoses laialdase prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA testimisega. Üsna suure tõenäosusega ei oleks suur osa neist meestest PSA testi tegemata oma eluajal eesnäärmevähi diagnoosi saanud ja aeglaselt arenev kasvaja ei oleks neile kunagi haiguslikke nähte põhjustanud.
Ka teistes riikides on PSA testimise laia leviku ajal täheldatud probleeme eesnäärmevähi kui surmapõhjuse õigsusega, sest selge surma põhjustanud haiguse puudumisel kiputakse vähki surmatunnistusel eelistama teistele haigustele.