Istume järjest rohkem
Uuringust nähtus, et 25. ja 33. eluaasta vahel suurenes vaatlusaluste inimeste seas istuva eluviisi osakaal märkimisväärselt. Kui 25aastased naised ja mehed istusid suurusjärgus seitse ja pool tundi päevas, siis 33aastaselt olid istuva eluviisi näitajad nähtavalt suuremad: päevas istuti ligikaudu üheksa tundi.
Istuvast eluviisist hoolimata täitsid nii mehed kui ka naised Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslikku kehalise aktiivsuse normi nii 25- kui ka 33aastaselt. WHO loeb lastel ja noortel tervislikuks normiks 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas ning täiskasvanutel vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit tugevat kehalist aktiivsust nädalas.
„Vaatamata sellele, et kehalise aktiivsuse soovituslikud normid olid täidetud, jäi vaatlusalustel istuva eluviisi osakaal üsna suureks – umbes 60% ärkveloleku ajast. Seega on neil endiselt suur risk metaboolse sündroomi ja südame-veresoonkonnahaiguste ning teist tüüpi diabeedi väljakujunemiseks,“ arutles Nikonkova.
Ülekaalulisuse ja rasvumise oht
Uurimistöö autor täheldas, et vaatlusaluste kehakaal, kehamassiindeks, ülekaalulisuse ja rasvumise osakaal, vöö- ja puusaümbermõõt ning ka vöö- ja puusaümbermõõdu suhe muutusid 25. ja 33. eluaasta vahel märkimisväärselt.
33. eluaastaks suurenes ülekaaluliste ja rasvunute osakaal nii meeste kui ka naiste seas tublisti. Naissoost ülekaaluliste arv kasvas 10,1 ja rasvunute arv 0,4% võrra, meestel olid need näitajad 11,1 ja 6,3%.
