Uudis

Uuringu järgi mõjutab istuv eluviis hiljemalt 33. eluaastaks naise kehamõõtmeid

Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli magistritöös vaadeldi istuva eluviisi mõju 25–33aastaste naiste ja meeste tervisele. Selgus, et kuigi liigne istumine ei ole kasuks kummalegi sugupoolele, mõjutab see märkimisväärselt just naiste vöö- ja puusaümbermõõdu suhet.

Tartu Ülikoolis füsioteraapia õppekava läbinud Diana Nikonkova uuris oma magistritöös esimest korda Eestis, kuidas mõjub istuv eluviis 25–33aastaste inimeste hapnikuomastusvõimele ja kehamõõtmetele, mis iseloomustavad keha koostist.

Selleks analüüsis ta 429 mehe ja naise andmeid, mis olid kogutud Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu käigus aastatel 2008 ja 2016.

Istume järjest rohkem

Uuringust nähtus, et 25. ja 33. eluaasta vahel suurenes vaatlusaluste inimeste seas istuva eluviisi osakaal märkimisväärselt. Kui 25aastased naised ja mehed istusid suurusjärgus seitse ja pool tundi päevas, siis 33aastaselt olid istuva eluviisi näitajad nähtavalt suuremad: päevas istuti ligikaudu üheksa tundi.

Istuvast eluviisist hoolimata täitsid nii mehed kui ka naised Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslikku kehalise aktiivsuse normi nii 25- kui ka 33aastaselt. WHO loeb lastel ja noortel tervislikuks normiks 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas ning täiskasvanutel vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit tugevat kehalist aktiivsust nädalas.

„Vaatamata sellele, et kehalise aktiivsuse soovituslikud normid olid täidetud, jäi vaatlusalustel istuva eluviisi osakaal üsna suureks – umbes 60% ärkveloleku ajast. Seega on neil endiselt suur risk metaboolse sündroomi ja südame-veresoonkonnahaiguste ning teist tüüpi diabeedi väljakujunemiseks,“ arutles Nikonkova.

Ülekaalulisuse ja rasvumise oht

Uurimistöö autor täheldas, et vaatlusaluste kehakaal, kehamassiindeks, ülekaalulisuse ja rasvumise osakaal, vöö- ja puusaümbermõõt ning ka vöö- ja puusaümbermõõdu suhe muutusid 25. ja 33. eluaasta vahel märkimisväärselt.

33. eluaastaks suurenes ülekaaluliste ja rasvunute osakaal nii meeste kui ka naiste seas tublisti. Naissoost ülekaaluliste arv kasvas 10,1 ja rasvunute arv 0,4% võrra, meestel olid need näitajad 11,1 ja 6,3%.

„33. eluaastaks mõjutas istuv eluviis vöö- ja puusaümbermõõdu suhet ainult naissoost vaatlusalustel. Seepärast on naistel soovitatav lisaks kehalise aktiivsuse normile pöörata suurt tähelepanu ka istuva aja vähendamisele. Selleks tuleb teha liikumispause,“ ütles Nikonkova.

Magistritöö „Istuva eluviisi mõju aeroobsele fitnessile ning keha koostist iseloomustavatele antropomeetrilistele parameetritele 25-33 a.“ juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu ja kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.