Rinnavähi sõeluuringu osalusmäär on tõusnud 3,9 protsendipunkti
Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–68, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.
Eelmisel aastal (2022) oodati rinnavähi sõeluuringule 86 158 naist, kellest uuringule tuli 53 973 ehk 62,6% uuringule kutsututest. 2021. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 58,7% sihtrühma kutsutud naistest. Osalusmäär on seega tõusnud 3,9 protsendipunkti. Kõige kõrgem osalus oli 2022. aastal 50-aastaste naiste seas – 66,8%. Madalaim osalus (60,8%) aga vanimate, ehk 68-aastaste naiste seas.
Maakondadest oli kõrgeim osalus Saare maakonnas (74,9%), Viljandi maakonnas (72,1%) ning Jõgeva maakonnas (70,4%). Ka Põlvamaa ületas rinnavähi sõeluuringu osalusmäära soovitusliku 70% piiri (70,1%). Vähem osalesid sõeluuringul Ida-Virumaa, Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa naised (osalusmäärad vastavalt 58,8%, 59,6%, 63,7% ja 63,8%). Jätkub trend, et nendes maakondades, mida külastab mammograafiabuss, on osalusmäär märgatavalt kõrgem kui seal, kus on olemas ka aastaringne võimalus mammograafiauuringu teostamiseks tervishoiuasutuses.
Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär oli suurim Hiiu maakonnas
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga 5 aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.
2022. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud naisi kokku 73 581, kellest uuringule tuli 39 708 ehk 54%. Aasta varem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär 50,9%. Osalusmäär on seega tõusnud 3,1 protsendipunkti. Kõige kõrgem emakakaelavähi sõeluuringu osalus 2022. aastal oli 45-aastaste naiste seas – 58,8%. Madalaim osalus (42,2%) aga vanimate, ehk 65-aastaste naiste seas. Maakondadest oli suurim osalus Hiiu (59,5%), Tartu (58.3%), Rapla (57,7%) ja Saare maakonnas (57,6%). Vähem osalesid emakakaelavähi sõeluuringul Ida-Virumaa (40,1%), Viljandimaa (51,1%) ja Valgamaa (51,7%) naised.