2020. aastal registreeriti Eestis kokku 8342 vähi esmasjuhtu, millest 4236 diagnoositi meestel ja 4106 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 14% kõigist vähi esmasjuhtudest. Naiste hulgas diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, vastavalt 19% ja 18% esmasjuhtudest.
2019. aastaga võrreldes vähenes nahamelanoomi juhtude arv 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes ligi 8% ning eesnäärmevähi puhul oli näha 7% langust. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes lausa kolmandiku võrra, ent vajab täpsemat analüüsi ja pikaajalisemat jälgimist, kuivõrd see oli seotud pandeemiast tingitud diagnoosimata jäämise või ennetustegevusest tuleneva haigestumuse vähenemisega.
Vähidiagnoosini jõutakse sageli liiga hilja
Pikaajalises vaates on pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude absoluutarvu suurenemine seotud eeskätt rahvastiku vananemisega – rohkem kui kolmandik kõigist juhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki rohkem kui meestel, ent alates 55. eluaastast ületab meeste haigestumuskordaja märgatavalt naiste oma. Lastel vanuses 0–14 eluaastat diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu, neist kõige sagedasem oli nii poiste kui tüdrukute seas leukeemia.
„Vähi teke ja areng on pikaajaline protsess, mistõttu on kasvaja võimalikult varane diagnoosimine prognoosi seisukohalt väga oluline. Paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ selgitas TAI vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann.
2020. aastal diagnoositi ligi pooltel patsientidel lokaalne kasvaja, ent umbes 20% mees- ja 15% naissoost patsientidel leiti kaugmetastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. Kõige murettekitavamaks paikmeks võib pidada kõhunäärmevähki, kuna ligi pooltel nii mees- kui naissoost patsientidel oli see diagnoosimise hetkeks andnud kaugmetastaase teistesse organitesse.
Rinnavähi korral vähenes I staadiumis diagnoositud juhtude osakaal – 2019. aastal oli see 37%, aga 2020. aastal 31%. Positiivse leiuna on 2019. aastaga võrreldes veidi suurenenud I staadiumis diagnoositud kopsuvähi ja nahamelanoomi juhtude osakaal ning IV staadiumis diagnoositud käär- ja pärasoolevähi juhtude osakaal on veidi vähenenud.