Minister selgitas, et vaktsiini eesmärk on eelkõige ära hoida raskeid haigestumisi, hospitaliseerimist ja surmajuhte. Selles osas on kõik praegu Eestis saada olevad COVID-19 vaktsiinid, nii Comirnaty, Moderna kui ka AstraZeneca vaktsiin, mille osas on kuulda olnud nurinat, väga efektiivsed.

Vaktsiinide kaitsevõimet ei ole mõistlik võrrelda ühe näitaja alusel

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo spetsialist Helve Vestman toonitas, et vaktsiinide kaitsevõimet ei ole mõistlik püüda iseloomustada või võrrelda ühe numbri alusel.

“Mõju, mida vaktsiin avaldab nakkushaiguse esinemisele ühiskonnas, sõltub väga paljudest teguritest ja viisist, kuidas, millal ja kellel vaktsiini kasutatakse,” lausus Vestman. (Kui suur on levinumate vaktsiinide kaitsevõime ja millest see sõltub, loe täpsemalt artiklist siit.)

Eksperdid rõhutavad, et kõik meil kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske kuluga haigestumise ja koroonasurma eest. See tähendab, et nii Comirnaty, Moderna kui ka AstraZeneca kaitsesüstid aitavad ellu jääda ja leevendavad survet tervishoiuasutustele. Just need asjad ongi pandeemiaolukorras äärmiselt olulised.

Teised kasutuegurid aga on üks ühele võrreldamatud, sest vaktsiine on testitud erinevates oludes (annuste arv, suurus, annustamise vahele jäänud päevade arv).

Perearst Karmen Joller ütles vaktsiinide efektiivsusest kõneldes Geeniusele, et mitte keegi meist ei karda olla kerges köhas või kerges nohus, paar päeva väikeses või isegi 39kraadises palavikus.

“Mida me kardame, on see, et jääme raskesti haigeks ja ei ole võimelised pikka aega töötama. Või et viime haigust edasi inimestele, kellele seda tegelikult sugugi viia ei taha,” tõi dr Joller välja ja kinnitas samuti, et neid kaht asja hoiab AstraZeneca vaktsiin ära suurepäraselt.

Karta tasub haigust, mitte vaktsiini

Joller lisas, et kõrvaltoimete osas AstraZeneca COVID-19 vaktsiinil ning Modernal ja Comirnaty’l olulisi erinevusi ei ole.

“Immuniseerimise kõrvalmõjud mööduvad iseenesest ühe, kõige enam kolme ööpäevaga. Pigem tasub karta haigust ennast, mis võib rivist välja lüüa isegi pooleks aastaks,” lausus perearst.

Ta rõhutas ka, et Eestis kasutatavad vaktsiinid ei ole kuidagiviisi ohtlikud. Need on kõik põhjalikult uuritud ja läbinud range kontrolli, sealhulgas on neid hinnanud ka Eesti enda parimad eksperdid.

Joller tõi välja, et tema praktikas ei ole praegu ette tulnud patsiente, kel oleks vaktsiinile vastunäidustusi olnud. Vastunäidustus saab olla näiteks eluohtlik anafülaktiline reaktsioon varasemale vaktsineerimisele – see on reaktsioon, millest inimene on kindlasti teadlik.

“Kui see peaks esmakordselt tekkima, siis on arstikeskustes olemas vahendid selle leevendamiseks ning personal on läbinud vastavad koolitused.”

Joller kirjeldas ka, et temaga samal ajal vaktsineeris ennast koroonaviiruse vastu üks meedik, kellel on lapsest saadik olnud rasked anafülaktilised reaktsioonid erinevatele ainetele, kuid COVID-19 vastase vaktsiini saamise järel tundis ta end väga hästi.

“Vaktsineerimine on suurepärane võimalus ennast kaitsta ja ükskõik, mis vaktsiini teile pakutakse, sellest tasub kinni võtta. Mida enam on vaktsineerituid, seda raskem on viirusel levida ja seda kiiremini pandeemia lõppeb,“ lausus perearst.