Uuring  juhib tähelepanu olulisele muutusele: Eesti noorte hulgas suurenes uuringuperioodil märkimisväärselt rahustite ja uinutite väärtarvitamine ning ligi pooled noortest, kes olid neid ravimeid tarvitanud arsti korraldusel, olid samu ravimeid ka väärtarvitanud. Võrreldes 2003. aastaga väärtarvitas 2019. aastal Eestis rahusteid ja uinuteid 2,3 korda rohkem poisse (11,3%) ja 1,4 korda rohkem tüdrukuid (17,5%). Väärtarvitamine suurenes ligi kaks korda arsti korraldusel rahusteid ja uinuteid tarvitanud poiste hulgas 41,4%-ni, tüdrukutel vastavalt 44,1%-ni.  

„Leidsime, et need poisid ja tüdrukud, kes olid rahusteid ja uinuteid varem arsti korraldusel tarvitanud, olid oluliselt suuremas riskis neid ravimeid ka väärtarvitada,“ avas Veskimäe uuringu tulemusi. Suurem risk rahusteid ja uinuteid väärtarvitada oli ka neil, kes hindasid ravimite kättesaadavust kergeks ja noortel, kellel sõbrad olid väärtarvitanud rahusteid ja uinuteid. Väärtarvitamise riski suurendas ka sigarettide suitsetamine ja vähesem kehaline aktiivsus. 

„Kuna arsti korraldusel rahustite ja uinutite tarvitamine ning nende kerge kättesaadavus osutusid väärtarvitamise peamisteks ennustajateks, tuleks arstidel olla eriti ettevaatlik nende ravimite määramisel noortele. Tagada tuleks ka hoolikas tarvitamise järelevalve, et psühhotroopseid ravimeid võetaks vastutustundlikult ning piirata nende ravimite kättesaadavust,“ sõnas Veskimäe.  

Uuringu autorid rõhutavad ka vajadust parandada noorte ja lapsevanemate teadlikkust rahustite ja uinutite tarvitamise ja väärtarvitamise riskidest. „Ennetusprogrammid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad peaksid keskenduma eriti noortele, kes kuuluvad riskirühmadesse. Tõhus koostöö poliitikakujundajate, meditsiinitöötajate, õpetajate ja lapsevanemate vahel aitab ennetada väärtarvitamist ning vähendada kahjulikke mõjusid noorte tervisele,“ rõhutasid uuringu autorid. 

Liina Veskimäe viis uuringu ellu üheskoos kaasautorite Kersti Pärnaga (Tartu Ülikool) ja Sigrid Vorobjoviga (TAI). Autorite eesmärk oli teada saada, kuidas on muutunud 15–16-aastaste noorte rahustite ja uinutite väärtarvitamine Eestis aastatel 2003–2019 ning mis on väärtarvitamise riskiteguriteks. Uuring tugineb Eestis elluviidud ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) küsitluste andmetele.