Haigustekitajaks on Bunyaviridae perekonda Nairoviruse sugukonda kuuluv RNA Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus.
Kuna kliimamuutuste tõttu tõuseb Maa temperatuur, on soojem keskkond soodustanud CCHFi põhjustavat nairoviirust edasi kandvate puukide elupaiga laienemist ja seda eriti Euroopa parasvöötme piirkondades.
Haiguse muudab ohtlikuks tugev verejooks. Umbes neli päeva pärast esimeste sümptomite ilmnemist areneb viirus edasi tõsisteks verevalumiteks, ninaverejooksudeks ja pidevaks verejooksuks keha mistahes kohtadel, kus on väiksemadki marrastused. Verejooks, mis võib kesta peaaegu kaks nädalat, on põhjustanud haiguspuhangute ajal 9–50 protsendil haiglaravil viibinud patsientide surma.
Isegi kui inimene elab CCHFi üle, võib taastumine võtta tavapärasest kauem aega, kuna verejooks ei peatu viirusest taastumisel. Kuigi CCHFi jaoks pole veel spetsiifilisi ravimeetodeid, võib patsientide raviks kasutada viirusevastast ravimit ribaviriini.
“Kiireks ja tõhusaks epideemia- ja pandeemiareaktsiooniks on hädavajalik prioriteetsete patogeenide ja viirusperekondi jälgida ja vastumeetmeid arendada,” ütles WHO tervisehädaolukordade programmi tegevdirektor dr Michael Ryan 2022. aastal.
“Ilma Covid-19 pandeemiale eelnenud märkimisväärsete teadus- ja arendusinvesteeringuteta poleks olnud võimalik rekordajaga ohutuid ja tõhusaid vaktsiine välja töötada.”
Selle algatuse kaudu püüab WHO võimalikest viiruspuhangutest ette jõuda, suunates ülemaailmseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige vaktsiinide, testide ja raviviiside loomisse.
“Sellest prioriteetsete patogeenide loendist on saanud teadlastele võrdluspunkt, kuhu suunata energia järgmise ohu ohjamiseks,” ütles WHO juhtivteadur dr Soumya Swaminathan.
