Uuringud kinnitavad, et räägime lastest lähenemisviis pakub peredele vajalikku tuge ega tekita lapsevanemates ärevust, depressiivsust, häbi ega süütunnet. 

„Laste vaimse tervise raskuste ennetamiseks võiks peres elavate laste kohta küsimine olla loomulik osa lastega või lapsevanematega töötavate spetsialistide tööst. Loomulikult määrab tulemuse see, kuidas laste kohta küsida ning kuidas vestelda. Räägime lastest toetub tõdemusele, et lapsevanemad on need, kellel on parim teadmine oma perekonnast ning austav ning võrdne vestlusviis on edasiviiva arutelu võtmeks. See aitab normaliseerida raskeid hetki, mida igas peres võib ette tulla ning leida julgustust, et ennetada probleemide süvenemist,” rääkis Triin Raudsepp.

Räägime lastest lähenemist saab kasutada ennetavalt nii koolides ja lasteaedades, näiteks arenguvestluse osana, aga laialt ka nii sotsiaalvaldkonnas, lastekaitseteenustes kui tervishoiuteenuste osana. Selle aasta esimesed räägime lastest väljaõppe läbinud spetsialistid alustavad tegutsemist ennetus- ja peretöökeskustes Perepesad.

„Näeme Tartu Perepesas töötades kui oluline on vanemate jaoks oma last või lapsi puudutavate teemade üle arutlemine. Veelgi enam on oluline saada vestlusest kinnitust seni tehtule või siis tuge muutuste planeerimiseks. Räägime lastest lähenemine annab sellisele vestlusele toetava struktuuri ja pidepunktid,” selgitas Tartu Perepesa juht Merily Tensing-Kruusla.

Räägime lastest kasutamise laiendamisega seonduvaid tegevusi toetab Euroopa Komisjoni EU4Health programm projektiga „Let´s Talk about Children in Europe” ning arendustööd on toimumas koostöös riigisektori partnerite, erinevate valdkondade spetsialistide  ja Soome Turu Ülikooliga.