Levinud väärarusaam: suur hulk eestlastest usub, et depressioonist saab tahtejõuga üle

Teadusprojekti "Depressioonivaba Tallinn" meeskond. Projekti eesmärk on ennetada suitsiidikäitumist läbi depressiooni parema äratundmise ja optimaalsema ravi.Foto: erakogu

Teadusprojekti “Depressioonivaba Tallinn” raames läbi viidud küsitlusuuringu tulemustest ilmnes tugev vaimse tervise probleemidega kaasnev häbimärgistatus ehk stigma. 22% tallinlastest ei räägiks oma depressioonist kellelegi, 40% tallinlastest arvab, et depressiooni all kannatavad inimesed võiksid sellest tahtejõuga vabaneda.

“Teadsime, et depressiooni levimus on murettekitavalt suur (17% vastanutest), aga meil puudusid seni konkreetsed andmed selle kohta, et depressiooni taga on nii palju väärarusaamu ja stigmatiseeritust. 27% vastanutest peab depressiooniga inimesi ohtlikeks ja 42% uuringule vastajatest usub, et depressiooni all kannatavad inimesed on ettearvamatud – need on ehmatavad tulemused, mis näitavad vähest teadlikkust depressiooni olemusest. Depressioon on tõsine haigus nagu iga teine, see võib tabada igaüht meist ning on ravitav,” rääkis teadusprojekti “Depressioonivaba Tallinn” juht ja psühholoog Rainer Mere. 

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professori ja teadusprojekti konsultandi Merike Sisaski sõnul saab suure osa vaimse tervise probleemidest ära hoida just kogukonna tasandil pakutava toetuse ja abiga ning sellele teadusprojekt keskendubki.

“Loodan, et projekti lõpuks on inimeste teadlikkus depressiooni kohta oluliselt tõusnud ja uuringus ilmnenud väärarusaamad vähenenud. Eestis on vaimse tervise teenustel ja tugitegevustel kogukonnas suur, kuid seni alakasutatud potentsiaal. Nende laiem ja tõhusam kasutamine võiks aidata lühendada ooteaegu vaimse tervise spetsialiseeritud abi juurde – psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid – ning parandada vaimse tervise teenuste üldist kvaliteeti,“ rääkis Sisask. 

Teadusprojekt tõstab elanike teadlikkust

Teadusprojekt „Depressioonivaba Tallinn“ võimaldab depressiooniga seotud levinud väärarusaamu ja müüte kummutama hakata ning panustada inimeste teadlikkuse tõstmisesse ja ennetustegevusse kogukonna tasemel. 

Ennetustegevusse haaratakse neli erinevat kogukonnatasandit korraga, sest see loob vajaliku sünergia, mida tasandite eraldi rakendamine ei suudaks saavutada. Esimene tasand tegeleb teadlikkuse tõstmisega ühiskonnas laiemalt. Teine tasand tegeleb kogukonna liikmete kaasamisega abivajajate märkamisse ja abini juhatamisesse. Kolmas tasand tegeleb optimaalse ja kvaliteetse abi tagamisega esmatasandil, näiteks perearstide kaudu. Viimane tasand tegeleb toetuse pakkumisega riskirühmadele, näiteks suitsiidikatse teinud inimestele ja suitsiidist mõjutatud lähedastele.

„Depressioonivaba Tallinn“ alustab oma tegevusi 2024. aasta oktoobris Mustamäe ja Haabersti linnaosades. Sekkumiste mõju hinnatakse võrreldes kontrollpiirkonnaga, milleks on Lasnamäe linnaosa, kus ennetustegevusi ei toimu. Sekkumise efektiivsuse hindamiseks võrreldakse erinevaid piirkondi ning uuritakse suitsiidikäitumist ja depressiooni iseloomustavate indikaatorite muutusi enne ja pärast sekkumiste rakendamist. 

Projekt kestab neli aastat ja on jõudnud sekkumiste faasi, mis algab 23. oktoobril kell 17.00 avasündmusega Kaja kultuurikeskuses, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Käivitunud tegevused on osa suurest üleeuroopalisest teadusprojektist MENTBEST. Ennetustöö baseerub neljatasandilisel kogukonnapõhisel sekkumisprogrammil European Alliance Against Depression.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.