Peamised suitsiidimõteteni viinud tegurid olid kultuuriline taust, depressioonisümptomid, luulud, hallutsinatsioonid, agitatsioon, ärevus, apaatia, pidurdamatus, ärrituvus, öised käitumishäired, ärevust ja hirmu vähendavad ravimid ning dementsuse sümptomeid leevendavad ja haiguse kulgu pidurdavad ravimid.
Riikidevahelised erinevused
Rahvusvahelise uuringu tulemused näitasid dementsusega inimeste suitsiidimõtete erinevusi kaheksa Euroopa riigi vahel. Kui Hollandis oli enesetapumõtteid mõlgutanud inimeste osakaal kõige suurem, siis Hispaanias oli see jällegi pigem tagasihoidlik.
Eestis oli suitsiidimõtete esinemissagedus riikide keskmise lähedal. „Arvestades, et Eestis oli uuritavate hulgas teistest riikidest rohkem inimesi, kellel oli dementsus arenenud juba raske staadiumini, ei saa seda tulemust siiski heaks pidada,“ leidis Saks.
Ta täpsustas, et nii selles kui ka varasemates uuringutes on leitud, et suitsidaalsete mõtete esinemissagedus on suurim dementsuse keskmises staadiumis ning seejärel väheneb.
Suitsiidimõtete muutumine
Kui uuringu alguses oli suitsiidimõtteid 14%-l uuritavatest, siis kolm kuud hiljem tehtud intervjuudest nähtus, et suurel osal neist, kellel selliseid mõtteid alguses ei olnud, neid ka ei tekkinud. Umbes ühepalju oli neid, kellel need mõtted vahepeal tekkisid, vähenesid või kadusid või püsisid olulise muutuseta.