Ott Oja: Igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vaimse tervise abita

VATEK-i juht Ott Oja.Foto: VATEK

Tänane vaimse tervise päev on pühendatud tundetarkuse arendamisele, mis on suurepärane abimees vaimse tervise probleemide ennetamisel. Sama oluline on vajaliku abi kättesaadavus. Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. 

„Vaimse tervise raskused on eelkõige noorte seas tõusuteel ning vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda seda piisavalt leevendada. Näiteks depressiooniriskis on eelkõige noored ja vanaemaealised, kuid diagnoosini jõuavad enim keskealised ning siingi eelkõige naised,” tõdes vaimse tervise päeval Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEKi juht Ott Oja. 

“Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetappude tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt ning 80 protsenti hukkunutest on mehed. Tegu on surmadega mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida ja väikese riigina peaksime iga elu eest seisma.”

Õhtusel VATEK-i sünnipäeval kogunevad vaimse tervise ja hariduse valdkonna eestvedajad spetsialistidest kuni ministriteni, et arutada kuidas vaimse tervise probleemide ennetust paremini haridusse tuua ning vaimset tervist Eestis edendada. Ott Oja sõnul peaks vaimse tervisega seotud oskuste arendamine olema hariduse loomulik osa.

„Eestis on kasutusel mitmeid tõenduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme, mida on võimalik enama rahastamise korral kiiresti laiendada ja mis katavad erinevaid vanuse-ja sihtrühmasid,“ tõi Oja mõned näited lahendustest.

Peaasi.ee ja VATEK on koostöös paljude valdkondade ekspertidega koostanud viiest sammust  koosneva plaani, mis aitaks säästa meie inimeste tervist ja elusid:

  1. investeerida vaimse tervise ennetusse;
  2. investeerida vaimse tervise häirete varajasse sekkumisse;
  3. viia vaimse tervise teenused erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse;
  4. täiendada psühhiaatriliste teenuste rahastust;
  5. seirata Eesti inimeste vaimse tervise vajadusi ja sellest lähtuvalt valdkonda juhtida.  

Igal aastal jätavad vaimse tervise probleemid Eesti majandusse kaitse-eelarve suuruse augu. „OECD ja Euroopa Liidu hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu iga aasta 2,8% SKT-st, 2021. aasta arvudes tähendab see pea miljardi euro suurust kulu. Just seetõttu peame eriliselt ennetusse panustama ja vaimse tervise kuu sündmused on siin üheks heaks näiteks,“ rääkis Oja.

Käimasolev vaimse tervise kuu pakub võimalusi osaleda erinevatel tundetarkuse arendamisele pühendatud sündmustel, mis toimuvad VATEKi eestvedamisel oktoobrikuus ja on kõik leitavad kodulehel: vaimsetervisekuu.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.