Seejuures tasub teada, et vaimse tervise probleemid kimbutavad tublimaid. „Oluline on meeles pidada, et mida kauem olla kroonilise stressi seisundis ja tulla toime raskete tingimuste, ootuste ja nõudmistega, seda tõenäolisemalt mõned psüühikahäired ka välja löövad,“ rääkis Kesküla.
Ta lisas, et ohustatud on just need, kes kalduvad perfektsionismi ja töönarkomaaniasse ning kes teevad mitmekordselt teiste tööd samal ajal tundes, et nad ei tee piisavalt. “Nii tekib rohkem pinget ja stressi kui keskmisel inimesel, kes suudab päeva lõpuks jätta töömured seljataha,“ sõnas psühholoog.
Kriisid mõjuvad kõigile laastavalt
Pole kahtlustki, et kriisid on mõjunud laastavalt kõigile. “Meestel on natuke vähem olnud ärevusega seotud pöördumisi võrreldes naistega, aga rohkem just meeleolulangusega,” tõi Kesküla mõned näited. “Sagenenud on esmaste psüühikahäirete sümptomid, mida kunagi varem ka elu keerulistel perioodidel pole sellisel määral olnud ja stressor ühiskonna- ja elumuutuste kaudu on suur.“
Traditsioonilistes soorollides on üldjuhul mees see, kes toob leiva koju ja on perekonna pea, kaitsja ja ülalpidaja. Seega tundub loomulik arvata, et mees peab olema tugev. “Aga vaimse tervise probleeme peetakse nõrkuse märgiks ja nii tekibki olukord, kus mehed kannatavad ja teevad hambad ristis tööd edasi, kuigi tegelikult on päris raske olla,“ kirjeldas Kesküla.
Ka ei tule tema meelest meeste puhul üllatuseks, et identifitseeritakse ennast tööalaste tegevuste ja rolli läbi. „Koondamise või koju töötama asumisega muutub ka tüüpiline rutiin. Meestel võib depressioon väljenduda näiteks vahel kurbuse asemel ärritumisena, aga võib väljenduda ka täiesti tavapäraselt.”
Psühholoog tõi ka välja, et häirete avaldumise ja süvenemisega on seotud inimese keskkond ja harjumused. „Ei ole normaalne teha tööd 10–12 tundi päevas. Samuti ei ole normaalne, kui füüsiliseks liigutamiseks ja trennitegemiseks jaksu ei ole, sest töö on vaimselt nii kurnav,” hoiatas psühholoog. “Ennastkahjustav on ka harjumus jätta ära tegevused, mis aitavad tööst välja lülituda. Näiteks, kui trenni, sünnipäevale või sõpradega kokkusaamisele jäetakse minemata, muutub elu ühekülgsemaks ja muututakse vaimse tervise häirete osas haavatavamaks.“