Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kai Hallik rõhutas, et sellel, millist pühadeaegset õhkkonda vanemad oma lastele pakuvad, on laste emotsionaalsele heaolule oluline roll. “Vanemad loovad laste jaoks jõulude tähenduse. Koos luuakse hetki ja mälestusi, mis jäävad laste südametesse kogu eluks, kujundades nende arusaama armastusest, turvalisusest ja perest. Need hetked määravad, kuidas lapsed pühadele tulevikus tagasi vaatavad ja milliseid emotsioone endaga kaasas kannavad,” lisas Hallik.
Info vägivalla märkajale ja selle all kannatanule:
- 116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades +372 614 7393.
- palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.
- Kui seksuaalvägivallast ei ole möödunud rohkem kui 7 päeva, on võimalus pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. SAK kontaktid: palunabi.ee/et/seksuaalvagivald.
- 660 6077 – sotsiaalkindlustusameti tugi vägivallast loobumiseks. E–R kell 10–16 saab kokku leppida kohtumise nõustajaga.
- 660 7320 – sotsiaalkindlsutusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin. E–R kell 8.30–17.
- Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid: sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi
- Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused
- Kui ohus on elu ja tervis, helista 112.
Lähisuhtevägivalla ennetuses on oluline roll kogu ühiskonnal
Eesti inimeste teadlikkus ohvritele suunatud tugiteenustest on kasvanud, ent professionaalse abini veel paljud ei jõua. Siinkohal on oluline roll ka kogemusnõustajatel, kelle pakutav tugi ja abi põhineb sarnastel läbielamistel.
“Nii nagu suureneb jõulude ajal politsei statistika lähisuhtevägivalla väljakutsete osas, olen mina ka kogemusnõustajana valmis selleks, et mul on postkastis tavapärasemast rohkem abivajajate kirju. Lähisuhtevägivalla ennetuses on oluline roll kogu ühiskonnal. Iga inimene, kes teab, et tema tuttav või lähedane on vägivaldses suhtes, peaks julgustama ohvrit abi otsima ning vajadusel ka ise kontakteeruma politseiga, et juhtunust teavitada. Seda eriti siis, kui peres on ka lapsed,” ütles sotsiaalministeeriumi nõunik ja lisaks ka kogemusnõustajana tegutsev Merli Kaunissaar.
„See on südantlõhestav, et kodu, mis peaks olema meie pelgupaik, seda nii paljude jaoks ei ole. Pühadeaegne kasvav perevägivalla oht tuletab valusalt meelde, kui oluline on pakkuda ohvritele ja ka nende lähedastele vajalikku abi. Mul on hea meel, et 2023. aastal jõustunud ohvriabi seadus seda teeb – pakub psühholoogilist tuge ka ohvri lähedastele ja seda isegi juhul, kui juhtunu kohta pole alustatud kriminaalmenetlust. Toetus on olemas, tähtis on, et julgeme seda otsida,“ rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
IKEA Eesti turu juhi Marko Põderi sõnul on keeruliste olukordadega palju lihtsam toime tulla, kui ei olda üksi. “Me peaksime ühiskonnana lahti laskma mõtteviisist, et lähisuhtevägivald on iga pere siseasi. Samuti peame õppima vägivalda märkama ja tegutsema, sest vägivalda paremini tundes on tõenäolisem, et oskame aidata iseennast, lähedasi, naabreid ja kõiki teisi, kes on vägivallaga kokku puutunud. Lisaks tunneme siis suuremat kindlust abi otsida,” selgitas Põder.