„Ei ole uudis, et õpetajate ülekoormus on probleemiks, aga tuli üllatusena, et peaaegu kõik õpetajad on kogenud läbipõlemist. Peamised põhjused on valdkonnas tegutsejatele teada: õpetajate puudus, eriti väiksemates koolides, mistõttu peab üks õpetaja sageli katma erinevaid aineid, samuti ebapiisav töötasu, mis sunnib tegema ületunde,” kommenteeris Voltri.
Küsitletud õpetajatest 58% vastas, et nad on kaalunud õpetajaametist loobumist ja teisele tööle siirdumist. Ülekaalukalt suurimate põhjustena toodi välja suurt töökoormust ja väikest palka.
„Õpetaja koormuse puhul tuleb arvestada, et töö klassis õpilastega on vaid jäämäe tipp. Hea tunni ettevalmistamine ja pärast tagasiside andmine võtab vähemalt kaks korda rohkem aega. Seega on õpetajate töökoormus kokku märksa suurem, kui sageli arvatakse, ja selle all kannatab paraku õppe kvaliteet,” selgitas Voltri.
Uuringust selgus, et õpetajatööl siiski jätkatakse töö sisu, kolleegide ning innustavate õpilaste tõttu. Ligi viiendik õpetajatest aga vastas, et jätkavad, sest kõrge vanuse tõttu oleks raske muud tööd leida.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on üle 20% Eesti õpetajatest üle 60 aasta ning üle 55% õpetajatest üle 50 aasta vanad. „Eesti õpetajate keskmine vanus pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu. See tähendab, et lähiaastatel lahkub töölt tuhandeid õpetajaid, kelle jaoks asendust praeguse olukorra jätkudes ei ole. Õppekvaliteedi mõttes tähendab see otsekui üle kaljuserva sõitmist,” ütles EHLi juht.
„Et Eesti hariduse kõrget taset hoida, on igal aastal vaja mitusada uut õpetajat. Aga tegelikkuses lõpetab vajalikke erialasid oluliselt vähem inimesi ning neistki on enamus juba töötavad õpetajad. Täna on õpetajate töötasu 1412 eurot kuus, aga küsitluse järgi algab motiveeriv palk 2000 eurost, mis ongi Eesti kõrgharidusega töötajate keskmine palk. Alla selle pole lootust piisavalt uusi kvalifitseeritud õpetajaid klassi ette tuua ja Eesti haridus langeb peagi tänasest tipust maailma keskpäraste sekka,” lisas Voltri.
Selle aasta mais läbi viidud kvantitatiivse ja kvalitatiivse osaga küsitlusele vastas üle 1700 üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetaja, kes jagunesid representatiivselt nii haridusasutuste liikide kui vanusegruppide vahel.
