Töötajate tervise eest hoolitsemisel viib Peärnberg ABB-s läbi erinevaid koolitusi ning õpetab mitmesuguseid lõõgastumis- ja lõdvestustehnikaid, milles seast igaüks saab enda jaoks sobivad leida ja need igapäevaselt kasutusse võtta. “Näiteks säilenõtkuse koolitusel räägime, kuidas vastupidavust treenida, et paremini igapäeva väljakutsetega hakkama saada ning räägime, kuidas teha tööd oma mõttelaadiga, et mitte iseendale stressi tekitada,” toob Peärnberg koolituste teemadest näiteid.
“Tõsiasi, mis kipub meelest minema on, et meil kõigil on igapäevaselt kasutada 24 tundi ehk 8+8+8 töö-, vaba- ja uneaega. Kui hakkad ühele teiste arvelt lõivu võtma ei ole see pikaajaliselt jätkusuutlik ning tekitab paratamatult pingeid,” selgitab ta.
Punased lipukesed
Elus paratamatult vahelduvad tõusu ja mõõna perioodid ning kõik ei ole alati postiivne. Seepärast ongi tähtis osata oma stressiseisundit hinnata. “Üks võimalus on selleks jälgida oma HRV näitu ehk pulsisageduse muutlikkust. Paljudel nutikelladel on tänaseks HRV mõõdik olemas,” toob Peärnberg näite. Nutikellad võivad abiks olla, andes märku punasesse liikunud stressitasemest ning soovitavad näiteks mõnd hingamisharjutust või muud lõdvestustehnikat, et keha stressireaktsiooni vähendada.
Vaimse tervise ülepinge ohumärke on Peärnbergi sõnul palju, aga esimesed märgid, mida ära tunda võivad olla kasvanud ärrituvus ja närvilisus või vastupidi tunne, et miski enam ei rõõmusta ning kõik on halvasti. Samuti võivad vaimsele ülepingele viidata unehäired, energia- ja motivatsioonipuudus, sagedasem viirushaigustesse haigestumine või krooniliste haiguste ägenemine, aga ka seljavalu või pinged õlavöötme lihaskonnas,” loetleb töötervishoiu spetsialist ja meedik sagedasemaid sümptomeid ning lisab, et liigne stress ja ülepinge võivad avalduda ka riskikäitumisena, näiteks alkoholi või ravimite kuritarvitamisena.
Ohude ilmnemisel on Peärnbergi sõnul vaja tegutseda ning teadlikult ülepingete leevendamiseks samme astuda. “Tööd saame ennekõike teha ikka oma sisemiste faktoritega, väliste tegurite juhtimine pole sageli võimalik ning ei anna enamasti pikaajalist efekti,” selgitab ta ja rõhutab, et kui enese jõust ja tarkusest enam ei piisa ei tohiks kahelda abi otsimisel, sest selleks eriala spetsialist ongi. “Hambavalu korral me ju ei mõtle, et äkki läheb mööda ja saan ise hakkama, aga vaimse tervise teemasid saadavad kahjuks veel mitmed stigmad.”
Stigmade murdmisesse saavad tema sõnul ka tööandjad omalt poolt panustada ning teemast rääkimist normaliseerida. “Lisaks sellele, et abivajaja ise peaks oskama ära tunda ohumärke, võiksid ka lähedal asuvad inimesed vajadusel oma abi pakkuda või julgustada inimest abi otsima. ABB-s on meil spetsiaalne koolitus “Are you OK?”, et inimesi märkama ja abi pakkuma julgustada,” toob Peärnberg näite, kuidas ettevõtte saab panustada. “Vaimse tervise teemadel vajavad töötajad samavõrra ka diskreetsust ja usaldust ning selleks oleme ABB-s loonud kõigile töötajatele tervisekindlustuse näol võimaluse minna kellelegi teada andmata psühholoogi vastuvõtule.”