Vaimset tervist ja kognitiivset võimekust mõjutab ka elustiil: TAI aastaraamat toob ka välja, et eestlaste kehaline aktiivsus on madal. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab omakorda mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Samuti on toitumisel vaimsele tervisele oluline mõju: regulaarsed ja tervislikud toitumisharjumused toetavad toimetulekut vaimse tervise probleemidega ning aitavad neid ennetada.
“Me ei liigu enam nii palju, kui meie esivanemad. Evolutsioonis on aeroobne koormus 10 kuni 20 km päevas olnud tavapärane. Lapsed peavad jooksma ja hüppama, et nende luud saaksid tugevaks ja et nad õpiksid oma keha kontrollima ja juhtima. Me sööme kas liiga palju või ühekülgselt, järgime kõik samu soovitusi, unustades, et iga inimene on isikupärane – mis ühele paras, see teisele palju ja kolmandale hoopis vähe. Paraku universaalselt kõikidele sobivat tervislikku toitu ja toidukogust ei ole,” kirjeldas psühhiaater dr Mari Järvelaid toitumise ja liikumise olulist mõju.
Psühhiaater nentis, et seetõttu võivadki organismi ressursid ühel hetkel ammenduda: “Kaob tasakaal ja organismil hakkab olema defitsiit ühest või teisest vitamiinist või mikroelemendist, et “seda masinavärki” heas töökorras hoida.”
Ka oluliste vitamiinide ja mikroelementide defitsiit võib vaimset tervist mõjutada
SYNLAB Eesti kliinilise laboridiagnostika juht dr Meeli Glükmann lausus, et vahel võivad vaimse tervisega seotud sümptomid märku anda mõne organismi jaoks vajaliku aine puudusest või hoopis haigusest. “Põletik, aneemia, suhkruhaigus ja kilpnäärmehaigused võivad anda märku väsimuse, jõuetuse või vastupidi kõrgenenud ärevusega seoses. “Põletik, aneemia, suhkruhaigus ja kilpnäärme haigused võivad anda märku väsimuse, jõuetuse või vastupidi kõrgenenud ärevusega. Seepärast on psüühiliste sümptomite tekkimisel oluline kontrollida ka vereanalüüsidega, kas tegemist on mõne terviseprobleemiga või on organismis puudus hoopis olulistest vitamiinidest ja mikroelementidest,” ütles dr Glükmann.
Ta nentis, et madal ferritiini ehk raua tase on täna väga levinud, eriti noorte seas. Ühelt poolt on raud vajalik meie lihastele, kuid sama oluline on see närvisüsteemi jaoks. Rauapuudusel langeb inimese vaimne võimekus, tekivad tähelepanuhäired, inimene ärritub kergemini ja võib tekkida motivatsioonipuudus.
Samamoodi võivad vitamiinide B12 ja B9 ehk folaadi defitsiidi korral inimestel esineda kognitiivseid häireid, segadustunnet, mälu halvenemist ja dementsust,” rääkis dr Glükmann. Lisaks eelmainitutele mõjutavad meie organismi närvisüsteemi normaalset talitust ka näiteks seleeni, tsingi ja vase tasemed. Oluline on kontrollida kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) ja veresuhkru taset. Ka põletik organismis võib arsti sõnul olla vaimsete probleemide, nagu väsimus ja tähelepanuhäire põhjuseks, mistõttu on ka põletikunäitajate ja hemogrammi analüüside kontrollimine oluline.
