Jõuvarude taastamiseks peab täiskasvanud inimene magama vähemalt kolmandiku ööpäevast. Uinumisraskuste tekkimisel on soovitatav otsida abi apteegist.
Täiskasvanud inimene vajab väljapuhkamiseks und 7-8 tundi, koolilaps 9 ning koolieelik 10 tundi. Juhul kui und ei ole piisavalt, tekivad nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Pikemaajaline unepuudus võib põhjustada kurnatust ning päädida erinevate haigusseisunditega.
Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja unisuse, mis suurendab tõenäosust sattuda liiklus- ja tööõnnetuste ohvriks. Magamatuse tõttu halvenevad mälu ja keskendumisvõime, tekib meeleolulangus, inimene muutub kergeltärrituvaks ning tema stressitaluvus väheneb.
Ebapiisava uneaja tõttu suureneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Loomulikult mõjutavad unehäired tugevalt elukvaliteeti ja lühendavad oodatavat eluiga.
Krooniliste unehäirete all kannatab vähemalt 5% täiskasvanuist. Insomniat esineb naistel tunduvalt sagedamini kui meestel. Viimasel ajal on täheldatud kogu maailmas unehäirete esinemise sagenemist. Ajutisi une ja ärkveloleku rütmi häireid võib põhjustada reisimisest tingitud ajavahe või muutuva graafikuga (öine) töö.
Mida saan ise teha parema une heaks?
Unekvaliteedi parandamiseks saab igaüks ise ära teha üpris palju. Esimene soovitus on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal. Unele tulevad kasuks kindlasti ka päevasel ajal värske õhu käes veedetud aeg ja kehaline tegevus.
Uneaja eel peaks seevastu vältima selliseid tegevusi, mis organismi niiöelda “üles piitsutavad”. Intensiivsema kehalise treeninguga ei ole soovitatav kolme kuni nelja tunni jooksul enne uneaega tegeleda. Telerivaatamine ja arvutitöö tuleks lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut.
Tervisliku une huvides peaks leidma enne magamaminekut tund-poolteist lõõgastumiseks. Abiks on meeldiva rahuliku muusika kuulamine.
Kui und ei ole, pole ka mõtet voodisse seda ootama jääda. Õigem on närvilise uneootuse asemel tegelda positiivselt mõjuva rahustava tegevusega, näiteks lugeda midagi humoorikat või teha kergemat käsitööd.
Unehäirete puhul saab abi melatoniinist.
Põhiline ootus unetuse ravile on, et see aitaks kiiresti ega põhjustaks sõltuvust. Kuni viimase ajani on unetuse puhul kasutatud suhteliselt tugevatoimelisi ravimeid – uinuteid ja rahusteid. Mõlema miinus on see, et neid tohib kasutada ainult lühiajaliselt, sest nad põhjustavad sõltuvust ning võivad tekitada kõrvaltoimeid.
Tunduvalt parem valik on preparaadid, mis sisaldavad melatoniini. Sissevõetavana soodustab melatoniin uinumist, väldib soovimatuid öiseid ärkamisi ning muudab une kosutavamaks.
Melatoniini suur eelis on see, et melatoniin on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab melatoniin luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase väsimusega enne magamajäämist.
Millist melatoniinipreparaati eelistada?
Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist.
Parima toime annab Good Sleep spray, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on väga hea, sest melatoniini uinutavale toimele lisandub kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Good Sleep spray on mõistlik valik ka rahakoti seisukohalt, kuna pudelikesest jätkub rohkem kui 200 manustamiskorraks.
Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.
