Kuigi pealtnäha võib apteek näida töökohana, kus toimuvad vaid tõsised terviseteemalised arutelud, siis tegelikult mahub igasse päeva ka lõbusaid hetki ja kuhjaga huumorit. BENU apteegi farmatseut Ketter Ross ütleb, et nalja saab nii kolleegidega omavahel kui ka klientidega suheldes, mistõttu ei möödu huumorita mitte ükski päev.
Naer on terviseks
Luige Keskuse BENU apteegi farmatseut Ketter oskab hinnata head huumorit ja leiab, et see on igapäevaelus tema jaoks väga tähtsal kohal. “Kuna veedame kolleegidega koos suurema osa oma päevast, tuleks nalja teha ka igapäevatöös. Naer on ju terviseks!” ütleb ta.
Kokku töötab Luige Keskuse apteegis kolm inimest ning omavahel saadakse Ketteri sõnul väga hästi läbi. “Kolleegidega omavahel teeme ikka nalja. Naljad sünnivad nii igapäevatööst kui ka elust enesest: kas siis on juhtunud mõni naljakas situatsioon apteegis või tööle minnes või sealt tulles,” räägib naine.
Kiire lahendus igale olukorrale
Ent harvad pole ka juhtumid, kus nali sünnib täiesti ootamatult ning kliendi teenindamise käigus. “Meie endi poolt saab mõnikord nalja siis, kui oleme pikalt tööl olnud ning ostu lõppedes, kui peaksid küsima “kas tšekki soovite?”, tuleb küsimuseks hoopis “kas kliendikaarti on?” Tegelikult on klient juba varem kliendikaardi esitanud ja ost on samuti sooritatud.”
Kuivõrd apteegis käib väga palju erinevaid inimesi, ei ole ükski tööpäev teisega sarnane. Samuti ei hakka apteegis kunagi igav: nii on tänaseks aset leidnud erinevaid kummalisi ja humoorikaid juhtumeid, mis tagantjärgi kõvasti nalja teevad.
“Näiteks oled kõik toredad kliendid ära teenindanud, mõtled, et saad koju puhkama minna, aga kõige tähtsam uks ehk apteegi uks ei sulgu. Tekib küll mõte, et mis nüüd saab, kell on palju, inimesed on juba kodus ja kedagi kätte ei saa!” muheleb ta ning tõdeb, et õnneks leiab igale olukorrale kiire lahenduse – nii sai ka apteegi uks avariiväljakutse järel eeskujulikult suletud.
Ravimite keerulised nimed pakuvad huumorit igasse päeva
Kuna apteegis müüdavate ravimite nimed on teinekord keerulised ning ajavad keele sõlme nii apteekril kui ka kliendil, pakuvad just need sageli kõige rohkem nalja.
“Ükskord tuli inimene nimekirjaga, kus olid kirjas tooted, mida apteegist tooma peaks. Meie käest küsiti Gelomyrtoli köömnetega – jäime täitsa mõttesse, et sellist toodet pole olemas, on lihtsalt Gelomyrtol. Tegelikkuses oli nimekirjas järjestikku Gelomyrtol ja köömnetega D-vitamiin, seega saime naerda koos kliendiga kuni ostu lõpuni,” meenutab Ketter.
Kuna ravimite nimesid kiputakse teinekord hääldama veidi teisiti, kui klient seda harjunud kuulma on, põhjustab ka see teinekord nii segadust kui ka kõvasti nalja. “Vahel tundub kliendile, et sellise nimega ravimit tema küll ei tarvita, ehkki tegelikult räägime täpselt samast preparaadist,” lisab ta.
Nime keerukuse tõttu jäetakse nimi mõnikord meelde mõne meeldejääva sõna või teise nime järgi. “Näiteks olen kuulnud juttu, kuidas Hustageli palsamit küsides on küsitud, kas teil seda Hensugusta salvi on.”
Ketteri sõnul on huumor väga oluline elu osa ning seda peab oskama teha. “Inimesed ei peaks ootama nalja tegemiseks 1. aprilli – väikeseid nalju võiksime teha igapäevaselt, muidugi olenevalt inimesest ja olukorrast,” ütles ta lõpetuseks.
