Inimesi kutsutakse küll ohutuse peale mõtlema sportides, suvistel festivalidel ja väljasõitudel, aga tähelepanelik tuleb olla ka kodus. Näiteks meenub Köötsile juhtum, kus hekki lõiganud mees kukkus redelilt alla ja murdis sääreluu. Lakka ronima läinud mehel libises redel alt ära. Ta kukkus kolme meetri kõrguselt alla, murdis jala kandluu ja sai tugeva põrutuse. Ka tööõnnetuste puhul juhtub kõige sagedamini traumasid just kukkudes, üllatuslikult toimub tööl rohkem samal tasapinnal kukkumisi ja alles seejärel kõrgelt kukkumisi.

Sageduselt kolmandal kohal on spordiga seotud õnnetused, kus domineerivad pallimängust saadud vigastused. Nende põhjused on korduvad – näiteks jäi ühel mehel korvpallimängus näpp vastasmängija särgi taha kinni, teine sai põrutada kui jooksis treeningukaaslasega kokku, kolmas kaotas tasakaalu õhus ja maandus halvasti jalgadele. Jalgpallis löödi varbaid ära ja võrkpallis saadi palliga vastu näppe.

Samas näitavad ERGO andmed, et sportides juhtub traumasid pea kolm korda vähem kui niisama argiseid toimetusi tehes. Igal suvel juhtub korduvate õnnetustena ka usside ja muude loomade hammustusi ning põletada saamist. 

Suvel sagenevad ka lastega seotud juhtumid, mis on peamiselt seotud batuudil hüppamisega, rattalt kukkumisega või mänguväljakutel redelilt alla sadamisega. „Kui enamasti pääsevad lapsed kukkumisest ehmatusega, siis mõnikord võib õnnetus kaasa tuua ka tõsisema vigastuse luumurdude ja põrutuste näol,” rääkis Kööts. Oluline on batuudi ümber korralik võrk panna, kuna palju õnnetusi on seotud batuudi pealt alla kukkumisega. Järjest enam toimub ka õnnetusi elektritõukeratastega, kus sõitja kukub või satub kokkupõrkesse kaasliikleja või näiteks kõnnitee servaga.