Miskipärast on inimeste seas levinud arusaam, et probleeme soolestikuga tuleb häbeneda ning seetõttu ei julgetagi mure ilmnemisel kohe arsti juurde pöörduda. Venitades võib aga olukord hoopis hullemaks minna.
Üks põhjuseid, miks inimesed soolestikuga seotud hädade käes kannatavad, on valehäbi, kuna probleem on niivõrd “intiimse” iseloomuga. Sooleravikliiniku spetsialistid kinnitavad aga ühest suust, et sellega õigel ajal tegelemata jätmine võib kaasa tuua palju tõsisemad tagajärjed. Ja mingit süütunnet pole vähimatki põhjust tunda – soolehaigused on samasugused nagu iga teine haigus.
Kui patsient saab perearstilt saatekirja sooleuuringuteks, siis on soovitatav pöörduda sooleravikliiniku poole, kuna seal on järjekorrad lühemad, ning kui juba uuringutele on saadetud, ei tasu seda edasi lükata.
Sooleravikliiniku proktoloogia osakonnas võtavad patsiente vastu esmaklassilised arst-proktoloogid, kes teostavad vajalikud uuringud ja panevad täpse diagnoosi.
Hirm valu ees
Väga suur murekoht, miks inimesed arsti juurde minemist edasi lükkavad, on hirm valu ees. Kuid enam ei ole ka valu põhjus, miks sooleuuringuid edasi lükata.
Heaks võimaluseks on kasutada sooleuuringuteks sedatsiooni. See on anesteesia meetod, kus patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks ning seeläbi vähendavad inimeses hirmutunnet, ärevust ja valuaistingut.
Sedatsiooni ajal on patsient teadvusel, võimeline arstiga suhtlema ja täitma käsklusi. Säilivad ka kõik elutähtsad refleksid ning patsient hingab ise. Kogu protseduuri vältel on patsient pideva jälgimise all – mõõdetakse vererõhku, pulssi, hingamissagedust ning hapniku sisaldust veres.
Enamlevinud soolehaigused
Üks levinumaid soolehaigusi on hemorroidid – sellega puutub kokku koguni 70 protsenti inimestest. Kõige enam kimbutavad hemorroidid 35–40 aasta vanuses ja hiljem sünnitanud naisi ning päriliku eelsoodumusega patsiente.
Teine levinud soolehaigus on jämesoolevähk, mida põhjustab healoomuline kasvaja, mis suureneb ja teiseneb pahaloomuliseks. Kurb tõsiasi on see, et maailmas on kolorektaalvähk jõudnud esinemissageduselt teiste vähivormidega võrreldes kolmandale kohale. Suremus kolorektaalvähki on koguni 50 protsenti.
Suure suremuse põhjuseks on peamiselt see, et haiguse kulg on märkamatu ning sümptomid võivad avalduda alles viimases staadiumis, kui haigus ei allu enam ravile. Seega on väga oluline, et kasvaja avastataks võimalikult varases staadiumis, sest siis allub ta ravile tunduvalt paremini.
Suuri vastunäidustusi ei esine
Sedatsiooniga kaasnevad riskid on väikesed – tunduvalt pisemad kui üldnarkoosi korral. Siiski ei soovitata sooleuuringuid sedatsiooni all teha rasedatele ning lihase- ja närvihaigusi põdevatele inimestele, samuti neile, kel on allergia sedatsiooniks kasutatavate ravimite suhtes.
Sellele protseduurile tulles ei tohi patsiendil olla ka mõnd hingamisteede nakkushaigust ega palavikku.
Patsiendil tuleb meeles pidada, et sedatsiooni tegemiseks on vaja olla söömata – ja seda kuus tundi enne protseduuri algust. Vett, teed ja morssi on lubatud juua kuni kaks tundi enne sedatsiooni. Alkoholi tarbimine on keelatud 24 tundi enne protseduuri ja pärast sellest toibumist. Kindlasti ei tohi ka pärast sedatsiooni kohe autorooli istuda.
