BENU Terviseblogi

HIV pole kuhugi kadunud: Eesti on uute nakatumisjuhtude arvult endiselt Euroopa tipus

HIV ei ole ammu enam vaid süstivate narkomaanide haigus.Foto: Shutterstock

Täna, 1. detsembril on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev, millega tuletatakse meelde, et HIV-epideemia pole maailmast, sealhulgas Eestist kuhugi kadunud. Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse vanemspetsialisti Iveta Tomera sõnul saab HIV-i ravimitega väga tõhusalt kontrolli all hoida, kuid selleks on tarvis nakatumine võimalikult varakult avastada.

Koroonapandeemia avaldas mõju

Tomera sõnul peab suur osa Eesti elanikke HIV-d endiselt just sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See aga pole sugugi nii – nimelt on aastatega kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik (2012. aastal 40%, 2020. aastal juba 49%).

Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid sellegipoolest hoiame uute nakatumisjuhtude sagedusega Euroopas endiselt kõrget kolmandat kohta. Ehkki Tomera sõnul on üldine HIV-testimise tase Eestis väga hea, on viimased paar aastat üldpilti siiski mõnevõrra muutnud.

Nimelt tõid suure muutuse COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud, mil ligipääs anonüümsele HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud ja millega kaasnes testimise langus. “COVID-piirangute tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute hulka saab hinnata alles lähitulevikus,” sõnas ta.

HIV-positiivne võib saada terveid lapsi

 Et HIV ei põhjusta enamasti mingeid kaebusi, võib see aastaid segamatult organismis paljuneda ja immuunsüsteemi rakke tasapisi hävitada. Just seetõttu on tarvis õigeaegselt testida, et nakatumise saaks võimalikult kiiresti avastada. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis aga välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.

Peamiselt levib HIV kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra kaudu, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. Tänu tõhusatele ravimitele on HIV tänapäeval lihtsalt tavaline krooniline haigus nagu diabeet või kõrgvererõhutõbi.

“HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Külastades regulaarselt infektsionisti ja võttes igapäevaselt ARV ravimeid võib saada terveid lapsi ja elada täisväärtuslikku elu,” kinnitas Tomera.

Testida võiks iga kahtluse korral

Ent kus ja kui tihti oleks õige end testida? Vähemalt korra elus võiksid end HIV-i suhtes testida kõik täiskasvanud. “Kui aga on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, on olnud mitmeid seksuaalpartnereid või oldi kaitsmata vahekorras, tuleks kindlasti testima minna,” sõnas ta.

Tänapäeval on kasutusel nii kiirtestid kui ka testid, mis näitavad võimalikku nakatumist juba 3–4 nädala möödudes. Testimiseks on Eestis võimalusi mitu – seda saab teha nii HIV nõustamis- ja testimiskabinetis, noorte nõustamiskeskustes, aga ka pere-, naiste- või meestearsti vastuvõtus. Samuti on HIV nõustamis- ja testimiskabinetis testimine kõigile tasuta ja anonüümne.

Märksõnad: , , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.