Diabeetikul pole jalamuredest sageli pääsu, mis tähendab, et igapäevasele jalahooldusele tuleb tavapärasest rohkem tähelepanu pöörata. Eriti tuleks erinevaid näpunäiteid järgida suvisel perioodil. Miks ja kuidas jalgade eest hoolt kanda, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Neuropaatia puudutab paljusid diabeetikuid

Lehari sõnul hakkab diabeediga kaasnev üleliigne suhkur veres kahjustama veresooni ja närvirakke, millest tuntuimaks kahjustuseks on neuropaatia. “Neuropaatia all mõeldakse närvikahjustust kaugemates ehk perifeersetes närviteedes nagu käed, jalad, silmad, neerud, aju ja nii edasi,” täpsustas ta.

Ent kuidas saada aru, et närvikahjustus on juba tekkinud? Jalgades annavad sellest tavaliselt tunda järgmised sümptomid:

*jalgade suremistunne (sipelgad), põletustunne, jalgade puutetundlikkusehäired ja tuimus, vähenenud temperatuuritundlikkus või kõnnaku muutused;

* valu pöidades ja jalgades rahuseisundis ja/või öösel;

* vasarakujulised varbad ja kuiv sarvjas nahk taldadel;

* halvasti paranevad, mädased ja pikka aega paranevad haavad;

* haavandi tekkimine tugeva surve kohtades päkal.

Mõistlik on suuremaid tervisemuresid ennetada

Kuid miks hakkab kõrge veresuhkur inimese veresooni kahjustama? Põhjus võib proviisori sõnul olla selles, et kõrge veresuhkur soodustab ja suurendab vabade radikaalide moodustumist rakkude mitokondrites. “See tekitab oksüdatiivset stressi ning pidev oksüdatiivne stress diabeetikul soodustab diabeetiliste tüsistuste teket. Seetõttu ei tasu tüsistusi ootama jääda,” toonitas ta.

Selleks, et veresuhkrust tingitud veresoonte kahjustusi vähendada, soovitab proviisor diabeetikutel mõelda benfotiamiini ehk B1-vitamiini tarvitamisele, seda enam, et 50%-l diabeetikutest kulgeb diabeetiline sensomotoorne polüneuropaatia (DSPN) ilma ühegi sümptomita.

“DSPN-i diagnoosimiseks tehakse erinevad jalateste ja neuroloogilisi uuringuid ning selle ravi on kompleksne ega piirdu loomulikult vaid B1-vitamiini tarvitamisega,” märkis ta.

Kuidas jalad tervena hoida?

Selleks, et diabeetiku jalad püsiksid terved, tuleks neid pidevalt kontrollida, kuna oht erinevateks haavadeks, haavanditeks, küüneseeneks, sissekasvanud varbaküünteks, mis omakorda põhjustavad nahapõletikke, on tegelikult palju suurem kui tavainimesel.

Ent kuidas siis erinevaid muresid päriselt ennetada? Proviisor tõi välja paar asjakohast näpunäidet:

* kontrollige,et jalgadel oleks nahk terve;

* ärge kandke kõvasid pigistavaid jalanõusid;

* kandke jalanõude sees sokke;

* ärge käige paljajalu;

* tehke ka lajalabadele trenni: liigutage ja tehke ringe – nii paraneb verevarustus ja lihaste toonus;

* vältige soojendavad kompresse jalgadele.

Lisaks soovitab Lehari jalataldu ja -sääri kreemitada, et vältida naha kuivusest tingitud pragusid ja lõhesid, mis omakorda võiksid viia haavandite tekkeni. “Iga päev tuleks kanda puhtaid puuvillaseid sokke ning peske jalgu iga päev jaheda veega, kuivatage varbavahesid korralikult, lõigake küüsi nii, et te ei lõikaks ääri kumeraks – vastasel juhul soodustavad need küünetraumasid ja nende sissekasvamist,” märkis ta.

Suvel tasub olla ettevaatlik ja hoolas

Et suvi on kohe ukse ees, tuleb just nüüd pöörata jalgade tervisele senisest rohkem tähelepanu. “Kivises ujumiskohas tuleks kindlasti kanda ujumiseks mõeldud spetsiaalseid jalanõusid. Vaadelge peegliga oma jalataldu ning kui märkate punetust, kriimustust või haavakest, desinfitseerige jalgu, kasutage antiseptilisi haavasalve ning katke haav paranemiseni kinni. Plaastrit tuleks vahetada iga päev,” toonitas Lehari.

Kui aga nahk on lihtsalt punetav või ketendav, võiks jalgu korralikult kreemitada saialille, kummelit, pantenooli või kamprit sisaldava jalakreemiga.

Väga oluline on jätkata veresuhkru mõõtmist ka siis, kui diabeetik ei tunne end tegelikult halvasti. “Tihtipeale ei mõõda tablettravil olevad diabeetikud paari nädala või kuu möödudes enam regulaarselt oma veresuhkru taset. Seda tasuks kindlasti jätkata, näiteks tasub seda teha regulaarselt enne magamaminekut. Normaalne näit on 3,5–5,5mmol/L, diabeetikul kuni 6,” tõi ta välja.

Kindlasti ei tohiks diabeetik unustada vitamiinide tarvitamist ka suvekuudel. “Eriti oluline on B1-vitamiin, seda just rasvlahustuval ehk benfotiamiini kujul, kuna just see mõjutab otseselt suhkrute ainevahetust. Ent kindlasti võiks aastaringselt tarvitada ka D-vitamiini ja magneesiumi, mis mõjub nii veresoontele kui ka lihastele,” ütles proviisor lõpetuseks.