Tänaseks pea 100 aastat tagasi avastatud ning põhjalikult uuritud antibiootikumid on ravimid, mis pärsivad õigesti kasutamise korral muude mikroorganismide (bakterite) elutegevust, mõjudes neile kas surmavalt või edasist paljunemist takistavalt. Siiski tuleb antibiootikumide kasutamise puhul ette ka riske ja ohtusid, millega tuleb kindlasti arvestada. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, mida võib kaasa tuua antibiootikumide väärkasutamine ning kuidas tulla toime kõrvaltoimetega.

Iseravimisega tegeleda ei tohi

Antibiootikumide erilisus ja nutikus tuleneb proviisori sõnul sellest, et need teevad hästi vahet bakterirakul ja inimorganismi rakkudel. “Seega suudab ravim oma toimet avaldada just sinna, kus seda vaja läheb. Paraku ei tee antibiootikumid siiski vahet headel ja halbadel bakteritel, mis tähendab, et inimorganismi normaalse mikrofloora koostisesse kuuluvad bakterid võivad siiski ravi tõttu kahjustatud saada.”

Antibiootikume tuleks seetõttu kasutada ainult arsti ettekirjutusel ja vastavalt saadud juhistele. “Kuna antibiootikumid omavad toimet ainult bakterite poolt põhjustatud haigustele, siis tavalise hooajalise külmetuse (nohu, köha, kurguvalu) puhul, mis 80% juhtudest on viiruslik, ei ole antibiootikumidest kasu. Seetõttu ei tohiks kindlasti tegeleda iseravimisega koju varasemalt alles jäänud antibiootikumidega.”

Näiteks ei pruugi konkreetne haigus olla bakteriaalse algega või kui ongi, siis kodus möödunud ravikuurist üle jäänud antibiootikum ei pruugi olla selle raviks esmavalik, sest bakter pole konkreetse antibiootiumi suhtes tundlik. “Samuti on ohukohaks vale annuse valik või ravikuur, mis jääb liiga lühikeseks. Selle tagajärjel võib väheneda bakterite antibiootikumtundlikkus ehk kujuneb välja antibiootikumresistentsus,” rõhutas proviisor.

Kõrvaltoimed on igal ravimil

Kuivõrd iga ravimi kasutamisega võivad kaasneda kõrvaltoimed, kehtib see ka antibiootikumide kohta. Antibiootikumide korral on sagedasemad kõrvaltoimed seotud seedetraktiga – näiteks kõhulahtisus, gaasid, iiveldus või oksendamine. Samuti võib antibiootikumide kasutamine põhjustada kandidoosi, peavalu, pearinglust ja maksaensüümide aktiivsuse suurenemist.

“Kuna ravi antibiootikumidega on siiski pigem lühiajaline, on ka kõrvaltoimed ajutised ning olukord peaks taastuma mõne aja möödudes pärast ravi lõppu,” kinnitas Kerli Valge-Rebane. Kuna inimorganismis leidub tohutus koguses häid baktereid, mis aitavad korras hoida näiteks soolestiku mikrofloorat, on hea kasutada antibiootikumide võtmise ajal ka probiootikume – seda soovitavad proviisori sõnul sageli ka arstid, et kõrvaltoimete tekkimise tõenäosust vähendada.

Naiste puhul on üks sagedasemaid kõrvaltoimeid ebamugavust põhjustav tupeseen. “Apteegis on pakkuda valik probiootilisi tooteid: spetsiaalselt naistele on olemas häid baktereid sisaldavad küünlad, mis aitavad iniimpiirkonna mikrofloorat säilitada, aga ka taastada. Kui probleem on juba suurem, siis on olemas klotrimasooli sisaldavad raviküünlad või suukaudselt manustatavad flukonasooli preparaadid. Mõlemal juhul on tegemist käsimüügiravimitega ning kindlasti tuleks eelnevalt konsulteerida arsti või apteekriga,” juhendas ta.

Ravikuur on järgimiseks, mitte improviseerimiseks

Proviisori sõnul on kõrvaltoimetest suuremaks probleemiks arsti poolt ettenähtud raviskeemi mittejärgimine. “Teinekord juhtub, et kui inimesel tekivad ravimi kasutamisel kõrvaltoimed, siis kiputakse ravikuur liiga varakult lõpetama või lähenetakse „loovalt“ annustamisele. Loova annustamise all pean silmas, et ravimit, mis on mõeldud kasutamiseks kolm korda päevas ehk iga 8 tunni möödudes, kasutatakse näiteks kaks, halvemal juhul vaid üks kord ööpäevas.”

Kui ravimit võtta annuses, mis ei ole piisav, et bakteri elutegevust mõjutada või ravikuur lõpetatakse liiga kiiresti ning kõik bakterid ei saa hävitatud, loob suure võimaluse antibiootikumresistentsuse tekkeks. “See tähendab, et järgmisel korral sama bakteriga kokku puutudes ei ole bakter eelnevalt kasutatud antibiootikumi suhtes enam tundlik ehk on muutunud resistentseks.”

Kui aga ravikuur on liiga pikk, on suurem tõenäosus erineva raskusastmega kõrvaltoimete tekkimiseks. “Sellisel juhul tasuks kindlasti kaaluda juurde manustada probiootikume, et võimalikke seedetraktipoolseid kõrvaltoimeid ennetada või leevendada,” juhendas proviisor.

Kui antibiootikumide kasutamisest tekivad kõrvaltoimed, võib selle osas konsulteerida nii arsti kui ka apteekriga. “Arsti poole tasuks pöörduda kõrvaltoimetega, mis on pigem häirivad ja/või tugevad ehk patsient sooviks ravi katkestada, või kõrvaltoimed, mis on ohtlikud ja vajavad ravi vahetamist – näiteks allergilised reaktsioonid, mis halvemal juhul võivad isegi olla eluohtlikud, põhjustades hingamisraskusi. Kergemal kujul võivad antibiootikumid tekitada sügeleva nahalööbe.”

Samuti tuleks arstiga konsulteerida, kui antibiootikumi kasutamisega kaasneb kõrge palavik, vesivedel kõhulahtisus, milles võib sisalduda verekiude, nahk ja/või silmamunad muutuvad kollakaks, villiline lööve kehal või lihasnõrkus.