Arvutiekraani või nutiseadmete pidev vaatamine võib põhjustada erinevaid kaebuseid ning mõjutada silmade heaolu. Kuidas hoolitseda silmade tervise eest, selgitab BENU apteegi veebiapteeker Triin Hirvlaan.
Peamised põhjused
Hirvlaane sõnul kurnavad silmi nii ekraanil kujutatud tähed, mis ei pruugi olla selged ja piisavalt suured, aga ka näiteks tähtede ja tausta ebapiisav kontrastsus. Samuti võib ekraan inimese silma pimestada ning valgus silma peegeldada, mistõttu on teksti ekraanilt raskem lugeda. “Lisaks pilgutab inimene ekraani vaadates vähem silmi kui tavaolukorras ning siis ei saa silmad piisavalt niiskust,” ütles ta.
Korrigeerimata nägemishäired (näiteks liiga nõrgad prillid), vale kaugus ekraanist või ekraani vaatamise nurk võivad arvutiga töötamisel põhjustada silmade väsimust või isegi valu peas, kaelas, õlas ning seljas. “Suurem risk kaebuste tekkeks on neil, kes veedavad iga päev kaks või enam tundi arvuti taga või kasutavad nutiseadet,” märkis Hirvlaan.
Väsinud silmad põhjustavad teisi kaebusi
Kõige sagedasemad arvutiekraani või nutiseadme vaatamisest põhjustatud silmamured on veebiapteekri sõnul silmade punetus, väsimus, kuivus, udune nägemine, aga ka vesised silmad, mis tegelikult näitab, et silmad on kuivad. “Teised kaebused võivad olla pea-, kaela- ja seljavalu, samuti võib tekkida tunne, nagu silmas oleks “tükk”,” kirjeldas ta.
Ekraani ees töötamine on paljude jaoks paraku paratamatus, kuid leidub siiski võimalusi, kuidas silmade tervist parandada. “Silmade tervise toetamiseks on kõige olulisemad sagedased pausid, mida võiks teha iga kahe tunni tagant umbes 15 minutit. Iga 20 minuti tagant võiks paarikümne sekundi vältel vaadata ekraanist eemale kaugusesse. Lisaks on oluline silmi pilgutada, mis hoiab silma pinna niiskena,” soovitas ta ning lisas, et sama tähtis on kanda õige tugevusega prille.
“Arvutiga töö puhul tuleks arvesse võtta, et enamikul inimestel on mugavam vaadata arvuti ekraani, kui silmad on allapoole suunatud. Seetõttu on oluline, mis asendis ja kui kaugelt ekraani vaadata,” märkis ta. Võimalusel võiks kasutada ekraanifiltreid, mis vähendavad ekraanilt peegelduva valguse hulka. “Samuti on oluline ergonoomiline tool ning istumise asend,” tõi Hirvlaan välja.
Geeli ja salvi võiks kasutada enne magamaminekut
Kuivanud ja väsinud silmadele saab leevendust ka apteegist: nimelt on apteegis müügil erinevaid silmatilku, -geele, -salve ja -spreisid. “Silma pealispinna niisutamiseks on nendes erinevaid komponente, näiteks hüaluroonhapet, hüpromelloosi, polüetüleenglükooli, propüleenglükooli, glütserooli ja lanoliini,” loetles Hirvlaan.
Punetavatele silmadele mõeldud toodetes leidub näiteks ahtalehise käokulla, silmarohu, kummeli, kollajuure, saialille, teelehe ja nõiapuu ekstrakti.
Viskoossed silmatilgad ja -spreid võivad veebiapteekri sõnul põhjustada ajutist silmanägemise hägustumist, aga see on mööduv. “Silmageeli ja -salvi võiks kasutada pigem õhtul enne magamaminekut, kuna nad põhjustavad uduselt nägemist pikemat aega,” soovitas Hirvlaan.
Kindlasti võiks silmatilkade, -geelide, -salvide ja -spreide puhul jälgida, kui kaua neid tohib kasutada ja mis temperatuuril tuleb hoida, kui pakend on juba avatud.
Silmade hea tervise aitavad tagada ka erinevad silmavitamiinid. Tutvu nendega lähemalt siin.
