Akne on üks tüütumaid, kuid kahjuks sagedamini esinevaid nahahaiguseid maailmas, millega käib sageli käsikäes põletikujärgne hüperpigmentatsioon (PIH) ehk tumedad laigud nahal. Kuid kas hüperpigmentatsioon on akne puhul paratamatus või õnnestub meil selle ennetamiseks ja raviks midagi ära teha?
Hüperpigmentatsioonil on erinevaid põhjuseid
Põletikujärgne hüperpigmentatsioon pole iseloomulik vaid aknele, vaid võib tekkida ka mõne nahavigastuse või trauma tagajärjel, jättes endast maha lameda värvimuutusega piirkonna nahal. Esteetilise meditsiini õde Liisa Raudmets selgitab blogipostituses, et põletikke, miks laigud tekkida võivad, on erinevaid – ehkki kõige tüüpilisemaks on akne, võib PIH ilmneda pärast atoopilist dermatiiti, herpesviirust, allergilisi lööbeid või psoriaasi.
“Samuti võib PIH tekkida pärast nahavigastust, sh ka pärast esteetilisi protseduure, mille puhul on tegu kontrollitud nahavigastusega. Sagedasemad nahatraumad, pärast mida võib nahale jääda PIH, on erinevad hõõrdumised, päikesepõletus, füüsilised vigastused,” loetles ta.
“Tüüpilisemad esteetilised protseduurid, mis võivad põletikujärgset hüperpigmentatsiooni tekitada, on keemiline koorimine, IPL- ja laserravi ning krüoteraapia.” Nii tekib hüperpigmentatsioon sageli just piirkondadesse, kus põletik varasemalt esines, lükates seeläbi edasi võimaluse akneravist taastunud näonahal päriselt särada.
Regulaarne päikesekaitsekreemi kasutamine aitab muret ennetada
Ehkki põletikujärgset hüperpigmentatsiooni näib pea võimatu vältida, ei vasta see päriselt tõele – nimelt saab tumedaid laike tõhusalt ennetada, kui kasutada regulaarselt tõhusat päikesekaitsekreemi.
“Soovituslik oleks seetõttu kanda nahale laia spektriga, SPF50+ kaitsekreemi, soovitatavalt raudoksiidiga, mis annab mingil määral kaitse ka nähtava valguse eest (HEV – high energy visible light). Raudoksiidi sisaldavad üldiselt toonitud SPF tooted,” soovitab Liisa oma postituses.
Tema hinnangul võib ravi sageli kujuneda üsna suureks väljakutseks, mistõttu on tähtis panna rõhku ennetusele ehk põletiku õigeaegsele ravile ning õigele haavahooldusele vigastuste korral. Samuti tuleks nahka protseduuride puhul korralikult hooldada ja lasta sel taastuda.
PIH puhul tasuks valida sobiva toimeainega näohooldustooted, mis võiksid esteetilise meditsiini õe sõnul sisaldada sobivaid toimeaineid nagu näiteks tiamidool, mis vähendab aknejärgseid laike ja ennetab nende teket. Just seetõttu kuulub Liisa Raudmetsa tootesoovituste hulka DermoPure Triple Effect aknejärgne seerum.
Akne põhjustab inimeses ebakindlust
DermoPure tootesarja efektiivsust testis hiljuti ka Tarjo Nursi (28), kes on aknega võidelnud juba teismeeast, kuid tunneb alles nüüd end oma nahas paremini kui kunagi varem. Tema sõnul oli just akne üheks suureks ebakindluse põhjuseks, kuid reaalsus jõudis kohale alles siis, kui ta nahaarsti juures diagnoosi sai.
Eucerini DermoPure toodeteni jõudis ta oma tuttava kaudu, kel samuti näonahaga probleeme oli. “Hakkasin tooteid kasutama kaks korda päevas: esimesena pesin naha näopesugeeliga puhtaks, seejärel kandsin nahale Triple Effect seerumit, hommikuti lisaks veel SPF 30 kaitsega emulsiooni. . Tulemused olid üllatavalt kiiresti näha – peeglisse vaadates oli tunne, et ma olen juba täitsa normaalne inimene,” oli Tarjo üllatunud.
Mehe sõnul oli kõige raskem toime tulla sellega, mida teised inimesed tema kohta arvavad. “Seepärast peaks julgustama inimesi rohkem sel teemal rääkima, sest see on ju miski, mida me ei saa valida, vaid mis meiega lihtsalt juhtub,” nentis ta.
Puudutab ka vaimset tervist
Seetõttu on akne puhul väga oluline teadvustada, et tegemist pole pelgalt nahaprobleemiga, vaid see puudutab inimest märksa sügavamalt – psühhiaatria residendi dr Jeva Skarleti sõnul on just aknega inimestel suurem risk depressiooni või ärevushäirete väljakujunemiseks ning koguni kuni 68% aknelise nahaga inimestest väldib naha väljanägemise tõttu sotsiaalseid kontakte.
Ent akne võib ise olla ka mõne psüühikahäire sümptomiks ning ravimid, mida haiguste raviks kasutatakse, võivad viia akne tekkeni. “Uuringutest on teada, et stress põhjustab aknet ning akne omakorda võib põhjustada süütunnet, ärevust, meeleolulangust ning stressi. See omakorda süvendab haiguse kulgu ja põhjustab ägenemisi,” selgitas ta.
On aga olemas valdkond, mis tegeleb dr Skarleti sõnul korraga nii psühholoogilise probleemi kui nahamure lahendamisega. “Kuna need haigused on tihti omavahel seotud, on psühhodermatoloogia sellisel juhul väga hea lahendus.”
Seega tasub nii tervishoiutöötajal kui ka patsiendil tähele panna, milliseid mõjusid akne inimesele veel avaldanud on ning kas need mured käivad käsikäes. Kui vastus on jah, tuleks probleemi vaadata tervikuna.
Siiski saab murede ennetamiseks väga palju ära teha – alusta näohooldusrutiini ja sobivate toodete leidmisest, kasuta kindlasti päikesekaitsekreemi ning pöördu jätkuva mure puhul vastava tervishoiutöötaja poole.
