Kuidas hoolitseda aknelise naha eest nii, et sellest päriselt ka kasu oleks? Dr Alina Brokk rääkis probleemsele nahale suunatud Aknepäeval nii aknega seotud müütidest ja eksiarvamustest kui ka soovitustest, mida ta aknelise nahaga kimpus olevale inimesele jagaks.

Akne pole pesemata naha probleem

Väga levinud müüdiks on arvamus, et aknet põhjustab puudulik näohügieen – nimelt tulevad inimesed sageli nahaarsti vastuvõtule ning kurdavad, et puhastavad nahka küll põhjalikult, kuid sellest pole aknele iseloomulike komedoonide kadumisel abi olnud. Dr Broki sõnul teevad akne all kannatavad inimesed kõik sageli õigesti, kuid vahel on akne ka igapäevasest näohooldusest tugevam.

Seega pöördutakse aknelise naha hooldamisel sageli koorijate poole, kuid jäetakse seejuures tähelepanuta fakt, et ka koorijaid leidub väga palju erinevaid. Laias laastus jagunevad koorijad kaheks: kui füüsikalised koorijad sisaldavad terakesi ja graanuleid, siis keemilisteks koorijateks nimetatakse erinevaid happeid nagu näiteks glükool-, piim-  ja salitsüülhapet sisaldavaid tooteid.

Väga lihtne viis, kuidas selgitada kahe erineva põhimõtte järgi töötava koorija erinevust, on mõelda veekeetja puhastamise peale. “Kui üks võimalus veekeetja puhastamiseks on selle põhja millegagi kraapida, siis teine ja märksa lihtsam moodus on lisada vette näiteks sidrunhapet – ja veekeetja ongi puhas,” tõi dr Brokk näite.

Ent ka happekoorijaid on dr Broki sõnul erinevaid: kui glükool- ja piimhape on vesilahustuvad ja puhastavad nahka pindmiselt, siis õlilahustuvat salitsüülhapet kasutatakse sageli just aknelisele nahale mõeldud nahahooldustoodetes, kuna see on võimeline tungima rasuse poori sisse.

Sobiva kooriva toote valik sõltub seega eelkõige aknelisest kehapiirkonnast. “Aknelise näonaha puhul soovitan kindlasti kasutada keemilist koorijat, kuna selle efekt on ühtlasem ja pindmisem. Aknelisel seljanahal võib kasutada ka füüsikalist koorijat,” ütles ta.

Punne ei tohi kunagi pigistada

Üks suuremaid vigu, mida aknelise naha puhul tehakse, on punnide pigistamine – dr Brokk tõdeb, et väga sageli saab ühe pealtnäha väikese punni pigistamisest halb harjumus, kus küüned pannakse taha kõikidele nahal leiduvatele ebatasasustele. See teeb aga nahaarsti töö väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. “See on väga suur probleem, sest vistrike pigistamisest võivad jääda tugevad armid. Selliste armide puhul pole arstil enam midagi teha,” tõdes ta.

Kuivõrd uuringud on näidanud, et aknega noortel esineb sagedamini depressiooni ja ärevust, leiab dr Brokk, et akne pole vaimse tervise probleemi peamine põhjus, kuid võib olla asjaolu, mis paneb edasise lumepalli veerema. “Akne tõttu võib tekkida näiteks foobia sotsiaalsete ürituste ees, kuna inimene ei soovi enam väljas käia. Siinkohal soovitaksin külastada peaasi.ee lehte – see aitab luua esimese kontakti vaimse tervise spetsialistiga.”

Naha puhastamine on väga tähtis

Dr Broki sõnul on väga tähtis valida sobivad meigitooted ning nahka korrapäraselt puhastada – isegi tervel nahal on soodumus akneks, kui sellel kasutatakse igapäevaselt ebasobivaid meigitooteid. “Soovitaksin jumestuskreemi asemel kasutada mineraalpuudrit ning kui meik on peal, tuleks nahka seejärel korralikult puhastada – see tähendab mitsellaarvee, näopesugeeli ja tooniku kasutamist,” tõi ta välja.

Et informatsiooni erinevate koostisosade kohta leidub internetis väga palju, soovitab dr Brokk keeruliste lahenduste asemel keskenduda lihtsamatele võimalustele ehk valida igapäevaseks kasutamiseks tooted, mis oleksid mõeldud just aknelisele nahale.

Kui kerge akne puhul tuleks esmavalikul lähtuda apteegitoodetest, siis mõõduka akne puhul tuleks pöörduda nahaarsti vastuvõtule. “Juba vastuvõtu ootamise ajal soovitan alustada lokaalset ravi apteegitoodetega, mis on mõeldud spetsiaalselt aknelisele nahale,” lisas ta. Raskekujulise akne puhul tuleks kindlasti pöörduda võimalikult kiiresti nahaarsti vastuvõtule, kuna see aitab vähendada aknearmide riski.

Kuna just kerge akne puhul on võimalik kõige kiiremini reageerida, tasubki alustada nahahooldustoodetest, mis sisaldaksid näiteks glükonolaktooni, salitsüül- või glükoolhapet. “Eucerini nahka uuendava seerumi koostis meeldib mulle väga, kuna kasutatud on erinevaid happeid, need kõik töötavad erinevatel tasemetel ja seeläbi saavutatakse hea sünergia,” kinnitas ta.

Suve eel ehk maist septembrini soovitab dr Brokk kindlasti alustada ka igapäevase SPF faktorit sisaldava näokreemi kasutamisega. “Igapäevane SPF faktoriga päevakreem või emulsioon on kindlasti minu soe soovitus kõikidele – päikesekaitsekreemi ei tuleks kasutada ainult randa minemisel, vaid igapäevaselt,” pani arst kõigile saalisviibijatele südamele.