Kuigi sügiseti ja talvel armastatakse suvel ohtralt kasutust leidnud päikesekreemid kappi tagasi panna, leidub ka külmaperioodil hulganisti ohte, millest üheks on kindlasti ka päike. Kuidas naha eest algaval talvel hoolitseda, räägib Medicina Clinic esteetilise meditsiini õde Kristine Kõps.
Rasu tootmine suureneb
Ilmade külmemaks muutumisega saab alguse mitu kuud kestev kütteperiood, mis toob endaga kaasa nahale keerulised tingimused pideva külma-sooja temperatuuri vaheldumisega. Vähene tubane õhuniiskus, külmad välistemperatuurid ning karged ilmaolud vähendavad Kristine sõnul nahas rasutootmist. “Loomulik naharasu on aga nahale kaitsekihiks. Rasu tootmise vähenemisel satub nahk nõrgenenud olukorda, mil ta on rohkem avatud keskkonnamuutustest tulenevatele kahjudele,” selgitas ta.
Sügistalvisel perioodil kimbutavad inimesi seega enam naha kuivusest tingitud probleemid. “Pidev külma-kuuma vaheldumine ärritab lisaks veel juba niigi nõrgenenud seisus veresooni, mistõttu kogevad antud nahamurega inimesed haiguse põletikulist ägenemist,” ütles Kõps.
Sel ajal ägenevad tihti just kroonilised nahaprobleemid nagu nt rosaatsea. “Rosaatsea sümptomiteks on väga kergesti tekkiv naha punetus või naha pidev punetus, kuum ning kiskuv tunne nahal. Hullemal juhul kaasneb nahahaigusega ka aknet meenutav vistrike teke.”
Samuti hakkab inimesi tihti sügisel, pärast suvise päevituse taandumist häirima rohkem ka pigmendilaikude olemasolu. “Need kaks nahamuret on kindlasti suuresti põhjuseks, miks ilukliinikute külastatavus just sügisel ja talvel sageneb,” sõnas ta.
Ennetamine on kõige alus
Pigmendilaikude puhul on kõige tähtsam roll nende ennetamisel ehk igapäevasel päikesekaitsekreemi kasutamisel. Ent päikesekaitsekreemi kasutamine on tegelikult vajalik ka rosaatsea ilmingutega nahal.
“See on mõlemal juhul levinud eksiarvamus, et päikesekaitsekreemi on vaja nahamure toetamiseks kasutada vaid suvel või päikese käes viibides. Soovituslik on mõlema nahaprobleemi korral kasutada lisaks eesmärki täitvat ja probleemi leevendavat kodust hooldustoodet, mis helendab pigmendilaike või tugevdab näonaha seisukorda rosaatsea korral,” selgitas esteetilise meditsiini õde.
Et tooted imenduda saaksid, on vajalik vastavalt nahatüübile puhastada nahka pindmiselt ja kontrollitult ning leida tõeliselt hea ja sobiv puhastustoode. “On olemas väga häid igapäevased ensüüm- või happekoorijad, millega pidev, kuid kerge koorimine aitab nahal püsida väljanägemiselt terve, nooruslik ja särav. Levinud on müüt, et tundlikule ja punetavale nahale ei sobi happeline toode – sobib, kuid tuleb leida see õige,” rääkis ta.
Õpi oma nahka tundma
Külmaperioodil tegeletakse palju ka fotokahjustuste raviga (nt fotonoorendus) ning õrna naha toetamisega (naha sügav niisutamine). Seejuures tuleb teada, et mitte kõik nahatüübid ei vaja sügis-talvisel perioodil vaid kõige õrnemaid hooldustooteid. “Tuleb lähtuda eelkõige siiski iseenda naha vajadustest ning valida vastavalt vajadusele puhastusvahendeid ning naha kaitsebarjääri taastavaid/toetavaid hooldustooted. Õige valiku tegemisel on kindlasti abiks konsulteerimine esteetilise meditsiini õega, kes igapäevaselt antud muredega kõige rohkem tegeleb või kokku puutub,” soovitas Kõps.
Üldjuhul aga soovitab ta puhastamisel kasutada nahka vähem kuivatavad tooteid, milleks on puhastusemulsioonid või -piimad. “Samuti sobivad talvisel perioodil keramiide, glütseriini sisaldavad hooldustooted naha kaitsmiseks. Väga kuiva naha puhul tasub otsida abi rasvastest ehk oklusiivsetest toodetest, mis pidurdavad naha sisemist veekadu. Nendeks sobivad nt vaseliini, lanoliini baasil tooted. Pigmendilaikude korral soovitame kindlasti tugevamaid koorivamaid ja helendavaid tooteid, mis sisaldavaid nt retinooli,” tõi ta välja.
Terves kehas terve nahk
Kuivõrd nahakuivus on käimasoleval perioodil üheks märksõnaks, tasub niiskuskadu toetada seespidiselt, suurendades joogivee tarbimist. “Samuti on kõigile teada, et just eriti talveperioodil tasuks toidulauale otsida hoolikamalt värskeid ning rohkelt antioksüdante sisaldavaid toiduaineid (pähklid, avokaado, lõhe). Toetame väga ka füüsilist aktiivsust ning treeninguid, mis lisavad näonahale toonust või pinguldavad kaelalihaseid ja lõuajoont. Terves kehas terve nahk,” ütles Kristine Kõps.
Eraldi vajab aga rõhutamist, et pimedal ajal ei tohiks UV-kiirguse kaitset ära unustada ning jätkata 30–50 SPF päikesekaitsekreemi kasutamist. “Kuivõrd sügistalvisel perioodi on nahavähki tekitava (UVB) kiirguse osakaal väike, siis naha enneaegset vananemist, naha lõtvumist, pigmendilaike jms tekitav (UVA) kiirgus jõuab meieni ka läbi pilvede ning aknaklaasi. See on kahjulik nii punetavale nahale kui pigmendilaikude tekkimisele ja naha vananemisele. Samuti tasub arvesse võtta lumisel ajal lume peegeldavat omadust, mis kahjuliku kiirguse mõju lausa kahekordistab,” ütles ta lõpetuseks.
