Kõrge veresuhkur võib põhjustada hiilivalt ilmuvaid sümptomeid, mis sageli kohe kahtlusi ei tekita ja mida võib kergesti seostada muude teguritega. See, kui sümptomeid tähele ei panda ja toidulaual ning elustiilis muutusi ei tehta, on aga suur terviserisk.

Missugused on 10 märki, mis viitavad sellele, et veresuhkur on normist väljas ja kas taevasse sööstnud näit tähendab alati diabeeti, selgitab endokrinoloogia eriala arst-resident Lisette Lindam.  

Veresuhkru kõikumine ei ole hea

Kui sööd midagi, mis tõstab veresuhkru kõrgele, hakkab organism tootma insuliini, et viia liigne suhkur vereringest välja ning veresuhkru tase normaliseerida. 

Liigne glükoosi vereringes on nimelt organismile kahjulik. Ning ka liiga madal veresuhkur ei ole hea. Veresuhkruga nagu mäest üles-alla kihutamine tervisele aga hoopiski hästi ei mõju, seega tuleks jälgida, mida ja millal suhu pista ning vajadusel oma veresuhkru tasemel hoolega silma epal hoida. 

Missugused märgid viitavad kõrgele veresuhkrule?

Kõrgele veresuhkru tasemele võivad viidata järgmised tunnused.

• Väsimus
• Sage urineerimine
• Suurenenud janu
• Peavalud
• Udune nägemine
• Iiveldus, oksendamine, segasus
• Korduvad infektsioonid
• Aeglaselt paranevad haavad
• Suuõõne probleemid
• Surin kätes ja jalgades

Kui täheldate mõnd nimetatud sümptomitest nii sageli või tugevalt, et see tõstab nii-öelda punase lipu või mõjutab elu (nt olete liialt väsinud ja ei suuda seetõttu päevatoimetustega toime tulla), on aeg pidada nõu oma perearstiga. 

Perearst saab määrata analüüsid ning teha kindlaks, kas sümptomite põhjuseks on diabeedist või prediabeedist tingitud kõrge veresuhkur või midagi muud.  

Kas kõrge näit viitab alati suhkruhaigusele?

Endokrinoloogia eriala arst-resident dr Lisette Lindam suunab, et oma veresuhkrut võiksid kontrollida kõik üle 35-aastased inimesed vähemalt korra iga kolme aasta tagant. 

Sõltumata vanusest tuleb veresuhkru taset kontrollida aga ülekaalulistel (KMI > 25kg/m2), kel esineb vähemalt üks suhkruhaiguse riskitegur järgmistest:

• 1. astme sugulasel 2. tüüpi diabeet, 
• suurenenud riskiga etniline grupp (afroameeriklased, latiinod, põlisameeriklased), 
• südameveresoonkonna haigus, 
• hüpertooniatõbi, 
• düslipideemia, 
• polütsüstiliste munasarjade sündroom, 
• vähene füüsiline koormus, 
• tõsisele insuriinresistentsusele viitav leid nagu tugev rasvumus või acanthosis nigricans). 

Kui veresuhkur on normis, tuleks neil patsientidel testimist korrata vähemalt 3-aasta intervalliga tulenevalt riski suurusest. Gestatsioonidiabeedi esinemisel anamneesis on vajalik eluaegne diabeediseire vähemalt 3-aasta intervalliga. Eeldiabeedi korral tuleb veresuhkrut kontrollida aga üks kord aastas.

“Ühekordne kõrge veresuhkru näit ei tähenda siiski tingimata diabeeti, eriti kui see on määratud vahetult pärast söömist või ägeda põletiku või stressi foonil,” rahustab dr Lindam.

Kuidas hoida veresuhkru tase stabiilsena?

Tarbi palju täisteratooteid. Näiteks oder, rukis, pruun riis ja kaer sisaldavad teatud tüüpi kiudaineid, mis aitavad tasakaalustada veresuhkru taset, hoides kõhu kauem täis ja aeglustades suhkrute imendumist vereringesse. Kiudained tekitavad ka täiskõhutunde kauem, aidates vältida toidukordade vahelisi suupisteid, mis võivad põhjustada glükoosi tõusu. 

Tarbi vähem süsivesikuid. Glükoositaset võivad tõsta mitte ainult suhkrurikkad toidud: seda võivad teha ka süsivesikuterikkad toidud, eriti rafineeritud süsivesikud, nagu sai ja pasta. Kui keha seedib süsivesikuid, käivitab see glükoosi-insuliini reaktsiooni, mis põhjustab teie veresuhkru taseme tõusu ja langust, suurendades näljatunnet ja teie riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Väldi liigseid snäkke. Liiga palju suupisteid põhjustab kaalutõusu ja veresuhkru taseme “Ameerika mägesid” ehk tõusu ning langust. Kui vajad vahepalasid või suupisteid, eelista näiteks pähkleid või mandlid, aga ära söö neid liig apalju. Näiteks kreeka pähklites ja mandlites on tervislikke rasvu, mis piiravad verre imenduva suhkru kogust.

Söö väiksemaid koguseid korraga ja sagedamini. Selle asemel, et süüa iga päev kolm einet, proovi süüa hoopis neli või viis väikest. Toidukordade jaotamine aitab kehal aja jooksul toitaineid omastada, seega väheneb ka veresuhkru “Ameerika mägede” oht. 

Tarbi madala tärklisesisaldusega köögiviljasid. Madala tärklisesisaldusega köögiviljad sisaldavad vähem looduslikke suhkruid kui tärkliserikkad köögiviljad, seega ei põhjusta need glükoosi ja insuliinitaseme teaevasse sööste”. 

Tarbi piisavalt vedelikku. Kui organismis on vähe vedelikku, käivituvad reaktsioonid, mille tõttu keha vabastab vereringesse rohkem suhkrut ja hoiab seda seal alles kauem. ET seda vältida, joo vajalikus koguses ning tarbi pigem vett, mitte magusaineid sisaldavaid jooke (sh puuviljamahlad).

Tee trenni. Treening aitab teie lihastel veresuhkrut absorbeerida ja seda kütuseks põletada, vähendades veresuhkru taset. Lisaks aitab see säilitada tervislikku kehakaalu, vältides glükoosi- ja insuliinitaseme hüppeid.

2. tüüpi diabeediga haiged võivad liikuda haiguse remissioon

Seni kasutusel olnud ravimitega ei ole võimalik diabeeti välja ravida, kuid on kirjeldatud ka haiguse remissiooni, kasutamata diabeediravimeid, kirjutatakse ajakirjas “Eesti Arst”.

Ühendkuningriigis tehtud uuringus vaadeldi Šotimaa 2. tüüpi diabeedi registri põhjal diabeedi remissiooni esinemise võimalusi 2019. aasta andmetel. Registris oli 162 000 teist tüüpi diabeedi haige andmed. 58% neist olid üle 65 aasta vanad, 64%-l oli diabeet kestnud üle 6 aasta ja keskmine kehamassiindeks oli 32,3. Teist tüüpi diabeedi remissioon diagnoositi, kui vaatlusaluste glükeeritud hemoglobiini väärtus oli alla 48 mmol/mol ja see väärtus oli püsinud vähemalt 365 päeva vältel veresuhkru sisaldust mõjutavaid ravimeid kasutamata.

Kirjeldatud tunnuste alusel hinnatud diabeedi remissioon leiti 2019. aastal 7700 vaatlusalusel – 4,8%-l kõigist registrisse arvatud patsientidest. 

2. tüüpi diabeedi remissiooni kujunemist soodustasid uuringu andmeil järgmised tegurid: 

• vanus 75 aastat või enam ja HbA1c väiksem väärtus haigusnähtude ilmnemisel, 
• veresuhkru väärtusi mõjutavate ravimite mittekasutamine, 
• kehakaalu vähendamine või bariaatriline operatsioon pärast haiguse diagnoosimist.

Edasised uuringud peavad selgitama, kas eespool kirjeldatud alustel kujunenud haiguse remissioon on püsiv ja kas see mõjutab 2. tüüpi diabeedi korral kujunevate tüsistuste esinemissagedust ja kulgu.