November on diabeedikuu ja 14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust diabeedist. Diabeeti esineb üha enam ning kuna õigeaegne avastamine aitab diabeeti kontrolli all hoida, tasub teada selle haiguse riskitegureid ning ennetusvõimalusi.
Toeta diabeeti põdevaid inimesi ja tule koos perega kõndima
Eestis tähistatakse diabeedipäeva juba üle kolmekümne aasta ja viiendat aastat korraldatakse heategevuslikku liikumisüritust, mis sel aastal toimub 17. novembril Kadrioru pargis 3,5-kilomeetrisel rajal. Diabeedikõnni start antakse Eduard Vilde majamuuseumi esiselt platsilt kell 12.00. Üritusel osaleb ka Naiskodukaitse ning kohapeal saavad soovijad lasta mõõta oma veresuhkrut.
Tule koos perega kõndima ja toeta nii diabeeti põdevaid inimesi!
Täpsema info leiad veebilehelt www.diabeedipaev.ee.
Märka sümptomeid varakult
Sel aastal kutsume üles märkama varakult diabeedile viitavaid sümptomeid, testima oma diabeediriski ja ennetama tervislike eluviisidega 2. tüüpi diabeeti.
Diabeediriske saab hinnata lihtsa testiga SIIN. Haiguse sümptomite kohta saad lähemalt lugeda artiklist SIIT.
Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni andmetel põeb maailmas diabeeti 540 miljonit inimest. Prognoositakse, et 2045. aastaks on see arv juba 783 miljonit ehk 46 protsenti enam, seega oleks diabeet igal kaheksandal inimesel. See tähendab, et diabeet on ühiskonnale järjest suuremaks koormaks.
Kui kroonilist diabeeti põdev inimene ei saa korralikku ravi, võivad tal tekkida eluohtlikud tüsistused, näiteks neerupuudulikkus, alajäsemete amputeerimine ja nägemiskadu. Diabeetikutest üle 90 protsendi moodustavad 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed.
2. tüüpi diabeedi levikule kaasa aitavad faktorid on
- vähenev füüsiline aktiivsus,
- aina suurenev ülekaal ja rasvumine elanikkonnas.
Väikesed valikud annavad kokku suure muutuse
Diabeedikõnd aitab tähtsustada liikumisaktiivsust ja tervislikke eluviise. Kui võtta aluseks, et iga täiskasvanud inimene peaks tegema vähemalt 10 000 sammu päevas, siis keskmine kontoris töötav inimene täidab sellest eesmärgist 30–40 protsenti. Lastele on aktiivsuse nõue veel suurem – mõõdukat koormust võiks iga laps saada vähemalt 100 minutit päevas. Täiskasvanu jalutab keskmiselt kiirusega 5–6 kilomeetrit tunnis ja läbides 3,5-kilomeetrise diabeedikõnniraja saab ta täpselt paraja koormuse.
Liikumise kõrval on väga oluline täisväärtuslik toitumine. Täiskasvanud teevad oma valikud ise. Lapsed on halbadele mõjutustele haavatavamad. Eestis on iga neljas laps ülekaaluline. Endokrinoloog dr Ülle Einbergi sõnul on perekonnal siin määrav roll. Vanemad on need, kes valivad, millist toitu kodus süüakse ja kas seda valmistatakse ise. Info kättesaadavus tervisliku toitumise kohta pole kunagi olnud parem kui tänapäevases infoühiskonnas.
“Tihti tuleb ette, et lapse kaal tõuseb suvel vanavanemate juures elades,” nendib Einberg. “Vahel kohtan ka selliseid perekondi, kus ema ja isa on teadvustanud, mida süüa tuleks, kuid vanavanemad tahavad last hellitada ja head teha.”
Liikumisaktiivsus ja toitumine väärivad meie kõigi tähelepanu. Tehes igapäevaselt väikeseid parandusi oma elustiilis, on võimalik oma tervislikke eesmärke samm-sammult parandada. Näiteks regulaarne jalutuskäik 30 minutit päevas või jalgsi tööl käimine aitavad sellele palju kaasa. Lisaks saab töökeskkonnas teha muutusi, mis vähendaks negatiivseid mõjusid.
Selle artikli autor alustas kirjatüki kirjutamist istuvas asendis, aga mõne aja pärast avastas, et lauda saab ülespoole tõsta ja tegi tööd edasi püsti seistes. Autoga poes käies ei pea autot parkima võimalikult poe ukse lähedale, parkimiskoha võib valida ka kaugemale. Igapäevases elus saab teha palju väikesi valikuid, mis kokku toovad suure muutuse.
Kohtume diabeedikõnnil 17. novembril 2024 kell 12.00 Kadriorus Eduard Vilde majamuuseumi esisel platsil!
Rohkem infot leiad www.diabeedipaev.ee või Facebooki ürituselt Diabeedikõnd.
