Eesti Hematoloogide Selts korraldas sel kevadel veritsushaigustele tähelepanu juhtiva kampaania, et teadvustada ühiskonnas veritsushaiguste mõju ja olemasolu. Ammusest ajast on levinud valearusaam, et veritsushäired puudutavad rohkem mehi, kuid tegelikult ohustab see ka naisi. 

PERHi hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross selgitas, millist ohtu kujutavad veritsushaigused naistele ja kuidas märgata sümptomeid. 

Veritsushäireid ei diagnoosita piisavalt

Kõige levinumad veritsushaigused on von Willebrandi tõbi ja hemofiilia. Kuigi von Willebrandi tõbi on statistiliselt üks sagedamini esinevaid veritsushäireid, võiks seda doktor Rossi sõnul ikkagi rohkem diagnoosida. Veritsushäirete aladiagnoosimine ongi siiani suureks probleemiks, seda eriti naiste puhul.   

“Meie selleaastase kampaania üks aspekte oligi kutsuda naisi üles panema tähele põhilisi sümptomeid, et nad oskaksid vajadusel arsti poole pöörduda,” märkis Ross. Siiani on levinud arusaam, et hemofiilia on meestehaigus. “Tegelikult see nii ei ole — raske hemofiilia võib esineda ka naistel.” 

Esimene ohutuli on raske menstruatsioon

Naised võiksid pöörduda kas oma günekoloogi või perearsti poole, kui neil on tavalisest raskem menstruatsioon. See tähendab, et verekaotus on suurem või menstruatsioon kestab kauem kui peaks. Lisaks võiks panna tähele, kui palju kulub tampoone ja sidemeid ning kui tihti neid vahetatakse. 

Kui selle info põhjal selgub, et veritsushaigus võib potentsiaalselt ilmneda, siis suunatakse naine veritsushäirete kabinetti. Täna seisnebki probleem selles, et enamasti ei räägita günekoloogile, kuidas kellelgi menstruatsioon kulgeb. Kui aga naised seda teemat ise üles ei võta, ei oska arst küsida, ning seetõttu ei teki ka arutelu. 

Oht kehvveresuse tekkeks

Juhul kui naisele õigel ajal diagnoosi ei panda ning veritsushäirega ei tegeleta, võib juhtuda, et tekib kehvveresus ehk aneemia. Naine kaotab rohkelt verd, mistõttu tekib organismis näiteks raua ja vitamiinide puudus, mis põhjustab omakorda väsimust, jõuetust ning nõrkust. “Üks probleem on ka see, et pärast sünnitust on naisel raskem taastuda,” sõnas Ross. 

Hemofiiliast terveneda ei saa 

Hemofiilia on nimelt üks veritsushäiretest, mille puhul on takistatud normaalne vere hüübimine — organism ei tooda piisavalt või üldse ühte hüübimisvalku. See on veritsushaigus, millest ei ole võimalik terveneda, kuid õigeaegne ja profülaktiline ravi tagavad haigele normaalse elu.

Enamik kerge vormiga patsiente elavad tavapärast elu, kuid haiguse raske kulgemise puhul on vere hüübimine oluliselt häiritud ning see võib põhjustada juba verejookse liigestesse või lihastesse, halvendades oluliselt inimese toimetulekut.

Seega, kui kahtled, et sinu menstruatsioon on tavalisest raskem, siis tuleks kindlasti oma perearsti või günekoloogiga rääkida. Seda saab teha igal ajal, kuid ilmselt oskad enda menstruatsiooni kulgu hinnata kõige paremini siis, kui see kestab. 

Veritsushäirete ravile spetsialiseerunud rahvusvaheliselt akrediteeritud keskusi on Eestis kolm, need asuvad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tallinna Lastehaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis.