Igal aastal haigestub Eestis diabeeti umbes 5000 inimest ning paraku kasvab nii I kui II tüüpi diabeeti haigestumine üle kogu maailma. Ehkki diabeeti haigestumist seostatakse tugevalt just eluviisist tulenevate põhjustega, tingivad selle sageli ka geneetilised tegurid. Ent millised need täpsemalt on?

Geen, mis mängib diabeedi kujunemisel suurt rolli

Mis ikkagi põhjustab organismi diabeedieelset seisundit ning kas seda saab tagasi pöörata? Sellele küsimusele otsisid hiljuti võimalikku vastust Tartu Ülikooli teadlased.

Nimelt avaldati käesoleva aasta sügisel põhjalik uuring, kus uuriti NEGR1-nimelist geeni, mis erinevate andmete kohaselt avaldab mõju inimese söögiisule ja kehakaalule, tingides seeläbi ainevahetushäirete väljakujunemise.

NEGR1 avaldub aga ka samanimelise valguna (Negr1) ning just selle valgu mõju meie organismile Tartu Ülikooli teadlased uurisidki. Huvitavaks asjaoluks on, et eksperimentide läbiviimiseks kasutati mõlemast soost hiiri, kellest pooltel oli Negr1 valk organismis olemas, teistel jällegi mitte. Miks on see huvitav, räägime kohe lähemalt.

Nimelt anti eksperimendi käigus hiirtele süüa kõrge rasvasisaldusega toitu, pärast mida analüüsiti nende kehakaalu, metaboliitide ja veresuhkru muutumist. Saadud info põhjal tehti väga huvitav järeldus: rohkem tõusis just nende hiirte veresuhkrusisaldus ja kehakaal, kel puudus Negr1 valk.

Et need hiired ka sõid vähem, välistati seeläbi võimalus, nagu kehakaalu tõus oleks seotud suurema toidutarbimisega.

Väga oluline muutus oli näha ka hiirte soost tulenevalt, mis näis rohkem puudutavat just isaseid loomi. Just ilma Negr1 valguta isaste hiirte glükoositaluvus halvenes rohkem, jõudes seeläbi diabeedieelsesse seisundisse. Emastel hiirtel seevastu nii suurt erinevust ei täheldatud, mis kinnitas varasemates uuringutes tehtud järeldust, et diabeet kujuneb meestel ja naistel erinevalt.

Geeni mõju ilmnes siis, kui toituti ebatervislikult

Ent mida sellest uuringust ikkagi teada saadi? Oluline on, et Negr1 valku on tarvis rasvade ja veresuhkru tasakaalu toimimiseks, vältimaks liigset kehakaalu tõusu ja glükoositaluvushäire tekkimist. Ent siiski ei tähenda see, nagu valgu puudumine oleks diabeedieelse seisundi põhjuseks.

Nimelt täheldati geeni mõju ju alles siis, kui hiirtele söödeti kõrge rasvasisaldusega ehk ebatervislikku toitu. See tähendab, et tervislike eluviiside, sealhulgas täisväärtusliku toitumise korral diabeedieelset seisundit ei teki ning sellesse haigestumist on võimalik ära hoida. Seega, olgu sul head või halvad geenid — terves kehas terve vaim!