Kui menstruatsioonid lõpevad, jõuab kätte menopaus. Selle põhjustab asjaolu, et munasarjade tegevus naissuguhormooni tootmisel lakkab. Menopausile eelnevad hormonaalsed muutused  algavad umbes 5-6 aastat enne viimast menstruatsiooni.

Keskmine vanus, mil menstruatsioonid lõpevad, on umbes 51 eluaastat. Kuidas naine menopausi kogeb, millal ja kuidas see tal algab ning kas tal tekib elukvaliteeti häirivaid sümptomeid, on individuaalne. Naistearst Made Laanpere räägib lähemalt, mida saab teha, kui menopausi sümptomid igapäevast elu häirima hakkavad. 

Millised sümptomid võivad tekkida?

Menopaus ei kulge kunagi kõigil ühtemoodi. Kaebused, mis on peamiselt seotud naissuguhormoonide langusega, on individuaalsed ning osa naisi ei tunne selles perioodis midagi erilist ei füüsilises ega vaimses mõttes. Kaebuste tekkimisel on levinuimaks vasomotoorsed sümptomid, mille väljenduseks on kuumahood ja higisööstud, millele järgneb sageli südamepekslemise episood, nahapunetus ja ärevus. Sellised sümptomid võivad väga kiiresti ja tõsiselt hakata häirima inimese igapäevast elu. 

Kuumahoog on üsna ebameeldiv kaaslane, mis võib põhjustada stressi ning on ka teistele nähtav. Kuumahoo kestus võib olla mõni sekund või terve tund, aga tavaliselt kestavad hood kolm-neli minutit. Öised kuumahood võivad häirida und. Selles eluperioodis tõuseb ka enamasti kehakaal ja sümptomitena võib märgata lihas- ja liigesevalu, meeleoluhäireid, vahel ka tupekuivust ja urineerimishäireid. Kuna selles vanuses võivad inimesel avalduda erinevad kroonilised haigused, võib menopausiga seotud muutuste eristamine haiguste sümptomitest olla keerulisem. 

Kuidas mõjutab menopaus tervist?

On mitmed seisundid, lisaks vasomotoorsete sümptomitele, mille tekkimises on naissuguhormooni vähenemisel oluline roll. Näiteks väheneb kollageeni ja elastiini tootmine, mis võib muuta juuksed õhemaks ning naha kuivaks, kuid see mõjutab ka vaagnapõhja funktsiooni, tuues lõpuks kaasa nii kusepidamatuse kui vaagnapõhja organite allavaje probleemid. Mõjutades kesknärvisüsteemi, võib naine kogeda ärevust ning meeleolu- ja unehäireid. Paratamatult mõjutab naissuguhormoonide taseme langus ka luustiku tervist ning suurendab osteoporoosi riski. 

Menopausist tingitud hormonaalsed muutused võivad mõjutada veresuhkru sisalduse reguleerimist. Diabeetikule võib see kaasa tuua vajaduse veresuhkru sisaldust veelgi tähelepanelikumalt jälgida ning arvestada võimalike kõikumistega. 

2. tüüpi diabeeti põdejal on ka tavapärasest suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Östrogeen aitab südamehaigusi ennetada, mis tähendab, et kui selle tase organismis menopausi tõttu väheneb, võib risk veelgi suureneda. 

Mida teha?

Kindlasti ei pea leppima olukorraga, mil kuumahood või muud hädad teotahte ja elurõõmu viivad. Kui need hakkavad rikkuma elukvaliteeti, siis on hea teada, et ravi on olemas ning seega ei ole põhjust kannatamiseks. Raviks on naise enda poolt viljakas eas toodetud naissuguhormoonid. Seda nimetatakse ka hormoonasendusraviks. Valdaval enamikul naistest mööduvad menopausiga kaasnevad sümptomid mõne aasta jooksul, on ka naisi, kellel võivad kaebused püsida kauem.

Ravil ei ole ajalist piirangut ning vastunäidustuste puudumisel võib see kesta nii kaua, kui vaja. Ravi on tõepoolest tõhus ning leevendab kuumahoogusid kiiresti. Vahel ei taha patsiendid sellest loobuda, sest kardavad, et sümptomid tulevad tagasi, või kardavad alustada arvates, et sellega lükatakse kaebusi lihtsalt edasi. Kartma ei pea, sest sümptomite püsimisel ravi katkestades võib raviga lihtsalt uuesti alustada ja samuti ei saa ravi sümptomeid edasi lükata.

Kindlasti ei tasu jääda lootma apteekide või netipoodide laiale taimsete preparaatide valikule, sest inimese östrogeeni ei ole võimalik asendada taimse lisandiga. Kõik senised uuringud on näidanud, et enamasti on selliste toodete toime võrdne platseeboefektiga ning üks pole parem kui teine. Siiski, mõni inimene, kel sümptomid tugevad pole, võib neist abi saada.