Diabeet on terviseprobleem, millesse haigestub maailmas igal aastal järjest rohkem inimesi: kui esimest tüüpi diabeedi puhul pole tänaseni võimalik haiguse väljakujunemist ennetada, siis teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustavad erinevad elustiilitegurid nagu ebatervislik toitumine, vähene liikumine, aga ka napp uni. Nüüd on tehtud uuring, millest selgub, et ööpäevane rütm on oluline tegur ka diabeedi ennetamisel.

Hea uni on ülioluline

Ööpäevarütmil, sealhulgas unerežiimil on diabeedi ennetamise ja ohjeldamise seisukohast väga oluline roll. Näiteks on uuringud tuvastanud, et vähene uni ja kaootiline unerežiim võib soodustada teist tüüpi diabeedi väljakujunemist. Samas on just piisav uni see, mis aitab diabeeti ohjeldada ning hoida head glükeemilist kontrolli.

Sellel on lihtne põhjus: kuna magamise ajal taastub organism möödunud päevast, on uni muu hulgas ka väga oluline ainevahetuse regulaator. Kui unetunde jääb regulaarselt väheks, võib see põhjustada ainevahetust puudutavaid terviseprobleeme nagu näiteks insuliiniresistentsus, mis võib viia teist tüüpi diabeedi väljakujunemiseni, või ülekaalulisus. Samuti on unevõlg tavaliselt mäluprobleemide või keskendumisraskuste üks nähtamatutest süüdlastest.

Kas oled öökull, lõoke, karu või delfiin?

Une ja diabeediriski omavahelist seost on uurinud ka erinevad teadlased. Värske uuringu kohaselt on suurem risk teist tüüpi diabeeti haigestuda inimestel, keda nimetatakse“öökullideks” ning kes eelistavad õhtuti kauem üleval olla. Põhjus peitub õhtuse eluviisiga inimese harjumustes, aga ka geneetikas: nimelt leidsid uuringu läbi viinud teadlased, et inimesed, kes lähevad hiljem magama ja ka ärkavad hiljem, järgivad sageli tervislikku eluviisi vähem kui niinimetatud ööbikud, kes alustavad ja lõpetavad päeva varem.

Siiski pole “öökull” või “ööbik” lihtsalt sõnakõlks, vaid teisisõnu justkui inimese bioloogiline kell  – siin tuleb mängu iga inimese kronotüüp, mis lihtsamalt öeldes väljendab, kas inimene on aktiivsem pigem hommikul või õhtul ning milline on tema loomulik ärkamise ja magamamineku aeg.

Laias laastus eristatakse nelja erinevat kronotüüpi: kui hommikused kronotüübid ehk “lõokesed” armastavad uinuda juba enne kella 21, siis õhtused kronotüübid ehk “öökullid” lähevad voodisse alles pärast südaööd. Siiski leidub meie seas kõige rohkem kesk-kronotüüpe ehk “karusid”, seevastu haruldasemad on rahutud magajad ehk “delfiinid” – viimaste puhul on inimese geenis tuvastatud kindel mutatsioon, mistõttu esineb niinimetatud delfiinidel kõige rohkem uneprobleeme.

Järgi tervislikke eluviise ja püsi terve

Enda kronotüübiga arvestamine on teadlaste sõnul väga oluline, kuna seda pole nii lihtne jõuga muuta. Kronotüüp võib aga loomulikul teel muutuda elu jooksul. Kronotüübile mittevastav pealesunnitud tööaeg /aktiivsusperiood võib põhjustada unehäireid. Küll aga just õhtuse kronotüübi puhul tuleb keskmisest rohkem pöörata tähelepanu eluviisidele, kuna kaootiline uni ja ebatervislikud harjumused võivad suurendada nii diabeedi kui ka südame-veresoonkonna haiguste riski.

Mainitud uuring leidis, et lisaks sellele, et õhtuse kronotüübiga inimesed tarbivad suurema tõenäosusega ebatervislikke toiduaineid ja alkoholi, on neil suurem tõenäosus ka unedefitsiidiks. Siiski ei tähenda see, et “ööbikute” või “karude” seas poleks ebatervislike eluviisidega inimesi – kõik sõltub siiski harjumuste loomise kunstist ja järjepidevusest.

Kuivõrd viimased uuringud lükkavad ümber eksiarvamuse, mille kohaselt võiks nädala sees puudu jäänud unetunde kompenseerida nädalavahetusel pikemalt magamisega, kinnitab see tervisliku unerutiini loomise ja hoidmise tähtsust. Samuti pikemad kui 60 min päevased uinakud ei ole tervislikud. Tõuseb nii diabeedi kui ka metaboolse sündroomi risk koos ohuga kaalutõusule.  Unerütmi loomine nõuab ennekõike järjepidevust ning sellel on terviseprobleemide ennetamise seisukohast ülioluline roll.

Kuna kronotüübi ja diabeediriski vahel näib olevat avastatud seos, võimaldaks selle hindamine ja teadvustamine ehk ka diabeedi väljakujunemist ennetada. Küll aga kehtib kõigile täiskasvanud inimestele soovitus magada öösel vähemalt 6,5–9 tundi, vältida ebatervislikke harjumusi nagu alkoholi tarbimine või suitsetamine, toituda tervislikult ja täisväärtuslikult ning hoida regulaarset füüsilist aktiivsust. Sellised harjumused vähendavad veresuhkru taseme kõikumisi ning tagavad hea enesetunde kogu päevaks.