Novo Nordiski blogi

Personaaltreener Miko Lilleorg julgustab: kaalu langetamine ei tähenda ilmtingimata oma lemmiktoidust loobumist

Üheksa inimest kümnest pöörduvad personaaltreener Miko Lilleoru poole sooviga vabaneda liigsetest kilodest.Foto: erakogu

Personaaltreener Miko Lilleorul on rõõm näha kasvavat trendi, et aina enam inimesi jõuab trennisaali enne tervisemurede tekkimist. Tema juurde jõudvatest inimestest on ligi 90 protsendil soov vabaneda üleliigsetest kilodest. “Trenni ajendiks on eelkõige inimeste soov saada paremasse vormi ja langetada seetõttu oma kehakaalu,” selgitab ta. 

Probleemid, miks kaalu soovitakse langetada, võivad olla erinevad – olgu selleks arsti ettekirjutus kõrge kehakaal on üks kardiometaboolsetest riskifaktoritest diabeedi väljakujunemisel), rahulolematus oma peegelpildiga või tõusnud kehakaalu tõttu raskeks muutunud igapäevased tegemised, näiteks kortermaja treppidest ülesminek, bussile jooksmine või kodu koristamine. 

Reeglina tekib just enne rannahooaega soov olukorda parandada ja see viib inimesed esmalt spordisaalidesse ning sealt edasi sageli personaaltreenerite juurde, kes aitavad neil paremasse vormi saada. Kuid kas kangi rebimine ja karm dieet ongi ainus toimiv lahendus?

Ainult trennist võib väheks jääda

Enese füüsiline liigutamine on väga tervitatav – see aitab kaasa nii füüsilise kui ka vaimse võimekuse tõstmisele. Ometi ei taga ainult füüsilise aktiivsuse tõstmine alati kaalunumbrite alanemist. “Tegelikult on lisakilode kaotamiseks kõige olulisem üle vaadata oma igapäevane toidulaud,” selgitab Lilleorg. Ometi võib just toitumise kontrolli alla saamine osutuda keerulisemaks katsumuseks, kui pealtnäha paistab.

Siinkohal rõhutab Lilleorg, et kaalulangetus ei tähenda kohe äärmuslikule dieedile minekut. Kaalulangetamiseks vajalikku valemit on tema sõnul igaühel tegelikult väga lihtne jälgida. “Kaalulanguseks ei pea ilmtingimata loobuma magusast, alkoholist või saiakestest – pigem tasub üle vaadata päevane tarbimine ja sissesöödav kalorikogus,” rõhutab Lilleorg.

“Tähtis on arvutada kokku päevane kalorikulu ja süüa sisse vähem kaloreid, kui kulutatakse,” räägib Lilleorg. Siin aga ei tasuks langeda äärmustesse – hea enesetunde hoidmiseks peaks defitsiit jääma 400–500 kilokalori juurde päevas. Kaloridefitsiit tähendab, et inimene tarbib päevas vähem kilokaloreid, kui kulutab. “Sellise defitsiidiga võiks nädalas kaotada 0,5–1 kg kehakaalust, mis on täiesti piisav,” täpsustab Lilleorg.

Trenn ja toitumine peab pakkuma naudingut

Kõige ideaalsem variant kaalulangetamiseks ongi leida mõnus tasakaal füüsilise koormuse ja tasakaalustatud toitumise vahel. Seda pole aga nii lihtne täita, kuna kõige kiiremini kipub kaduma järjepidevus. “Kui üks päev toitumisega libastutakse, lüüakse käega ning liigutakse kiiresti vanade harjumuste juurde tagasi,” selgitab Lilleorg põhjuseid, miks ei suudeta soovitud eesmärki täita. 

Teiseks suureks probleemiks on Lilleoru sõnul eesmärk – sellel on tema sõnul kaks tahku. “Esiteks unustatakse vahel ära see eesmärk, mille pärast teekonda alustati, ning teiseks saab lõppeesmärgist nii suur kinnisidee, et ei osata nautida teekonda paremasse vormi saamisel,” räägib Lilleorg. Inimene aga vajab positiivseid emotsioone ning seetõttu on vaja, et nii toitumine kui füüsiline koormus pakuks inimesele naudingut. 

Kui küsida, kas kaalulangetamine on kergem meeste või naiste jaoks, oleneb see Lilleoru sõnul siiski igast inimesest eraldi. “Enamasti on meestel lisakilosid rohkem, mida on kergem kaotada. Samas on naised tavaliselt oma tegemistes järjepidevamad,” märgib ta.

Äärmuslikud dieedid pikaaegseid lahendusi ei paku

Kindlasti ei tasu kaalu kaotada liiga kiiresti, kuna see võib viia olukorrani, kus rasvkoe kaotamise asemel hakkab keha kaotama hoopis lihasmassi. Lisaks võib liiga kiire kaalukaotus suurendada teiste probleemide tekkimise tõenäosust nagu sapikivid ja alatoitumus.

Harvad ei ole juhud, kus inimesed otsivad kiireks kaalulangetamiseks abi üpris äärmuslikest dieetidest, kus piiratakse väga rangelt teatud toitaine (sageli süsivesikute) tarbimist. Lilleorg räägib oma tööalasele kogemusele toetudes, et ükski dieet ei ole pikaajaline lahendus.

“Pärast dieedi lõpetamist tulevad kaotatud lisakilod samamoodi ja kahjuks vahel isegi suuremana tagasi,” nendib personaaltreener. Pigem soovitab Lilleorg üle vaadata oma igapäevased toitumisharjumused ning pakkuda kehale kõiki vajalikke toitaineid, et säilitada kaalulangetuse ajal hea enesetunne.

Kuigi internet on täis igasuguseid soovitusi, soovitab ta võtta ühendust mõne personaaltreeneriga ning vaadata koos temaga üle oma igapäevane toitumine, treeningplaan ning hakata seejärel seatud eesmärkide nimel tööle.

Lilleoru sõnul ei ole olemas mingisugust “õiget aega”, millal kaalulangetamisega algust teha. Alustada võib kohe, nüüd ja praegu. “Kõige tähtsam on paika panna eesmärk ning selle nimel sihipäraselt ja rahulikult tööd teha,” selgitab Lilleorg.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.