Iga teine Eesti täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6–13aastasest lapsest on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on Eestis üks Euroopa suurimaid: sagenenud on esmahaigestumus erinevatesse üleliigse kehakaaluga seotud haigustesse nagu rasvumise ja liigtoitumise muud vormid ning 2. tüüpi diabeet.

See tähendab, et mida rohkem on rasvunud inimesi, seda suurema koormuse alla satub tulevikus meie tervishoiusüsteem – haiguseid, mida ülekaal põhjustab, esineb inimestel aina rohkem. Ent kas see tähendab, et kõik ülekaalulised inimesed on toidusõltlased? Tegelikult mitte.

Armastus toidu vastu ei ole sõltuvus

Ehkki suur hulk ülekaalulistest inimestest ja rasvunutest annab endale aru, et ülekilodest vabanemiseks on tarvis muuta toitumis- ja liikumisharjumusi, takerdutakse sageli just ebatervislikust toidust loobumisega seotud raskustesse. Järjest töödeldum ning ebaolulisi lisaaineid sisaldav toit teeb selle ka järjest keerulisemaks ning on viinud olukorrani, kus toidust on raske loobuda.

Kuid armastus toidu vastu ei ole iseenesest veel sõltuvus – toidusõltuvus ühes teiste söömishäiretega on ennekõike tõsine vaimse tervise probleem ehk haigus, mis vajab sekkumist.

Nimelt toob järjest enam uuringuid välja, et teatud sorti toidu nägemine või sellele mõtlemine stimuleerib ajus dopamiini tootmist, mistõttu mõjub toit inimestele ahvatlevalt, seda täpselt samal põhjusel ja ajupiirkonnas nagu narkomaania või nikotiinisõltuvuse puhul.

Kuid tegemist pole lihtsalt tavapärase “nälja kustutamisega”, mis meid kõiki vahepeal põhjendatult tabab. Toidusõltuvuse puhul muutub vajadus söögi järele kontrollimatuks või kompulsiivseks – inimene sööb ka siis, kui tal on kõht täis ning üritab seda sageli ka teiste eest varjata. Käitumine ise on sageli seotud allasurutud emotsioonidega, sealhulgas stressi, kurbuse või vihaga.

Näiteks on uuring seostanud naiste toidusõltuvust lapsepõlves kogetud füüsilise või seksuaalse väärkohtlemisega. Ehkki probleem on sageli seotud psühholoogiliste läbielamistega, võib toidusõltuvust esile kutsuda ka hormoonsüsteemi tasakaaluhäire või mõne ravimi kõrvaltoime.

Samuti ei tähenda toidusõltuvus veel ülekaalulisust või rasvumist – uuringud on välja toonud, et ehkki toidusõltuvusega kaasneb üldjuhul ülekaal, võib sõltuvus sageli esineda ka normaalkaalus inimestel ning sageli mõne teise söömishäire, sealhulgas buliimia või anoreksiaga koos. Seega ei ole toidusõltlased ilmtingimata kehvade liikumisharjumustega või rasvunud inimesed.

Kust saada abi?

Ehkki toidusõltuvuse puhul tekib reeglina sõltuvus ebatervislikest ja ületöödeldud toitudest, pole teadlased seni tuvastanud üht konkreetset ainet, mis sõltuvuskäitumise esile kutsub – kui nikotiin või alkohol on selged ja konkreetsed sõltuvuse põhjustajad, siis toidusõltuvuse puhul on tegemist probleemiga, mille tingivad eelkõige inimese mõttemustrid ja käitumisharjumused.

Seega võiks inimene teoreetiliselt jääda sõltuvusse ükskõik millisest toiduainest. Et aga just töödeldud toidul, millel on kõrge rasva- või suhkrusisaldus, on tugev mõju aju premeerimiskeskusele, ongi see põhjus, miks reeglina põhjustavad sõltuvuskäitumist just ebatervislikud toiduained.

Toitumisteadlaste ja vaimse tervise spetsialistide sõnul vajab toidusõltuvus kindlasti sekkumist ja vastavat ravi. Et söömishäired võivad olla pika ja kroonilise kuluga eluohtlikud haigused, on nendesse suremus psühhiaatrilistest haigustest üks suuremaid. Ka Eestis on selleks olemas spetsiaalsed söömishäiretele keskendunud üksused, kus töötavad valdkonna spetsialistid.

Näiteks tegutseb Tallinna Lastehaiglas söömishäirete osakond, mis tegeleb laste ja noortega. Samuti on Tartu Ülikooli Kliinikumis söömishäirete osakond, kus võetakse vastu patsiente kõikidest linnadest ja maakondadest. Söömishäirete kohta leiad rohkem infot ka peaasi.ee ja toitumine.ee kodulehelt.