Kui märkad, et võhma ei jagu ja kaal hakkab näitama liiga suuri numbreid, ei tasu jääda ootama, millal see hakkab mõjutama südant, vererõhku või ainevahetust. Tegutseda tuleb kohe ja muuta liikumine oma elu igapäevaosaks. See võib esialgu tunduda hirmutav, kuid uuringud kinnitavad, et alustama ei pea sugugi hinge kinni võtva sportimisega.
Iga liigutus loeb!
Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes tuuakse välja, et Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest nähtub, et piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat.
Seda on kahtlemata vähe ning oma tervise säilitamise huvides peaksid senisest rohkem liikuma seega väga paljud meie hulgast. TAI soovituste järgi peaks täiskasvanu liikuma nädalas vähemalt 150 minutit keskmise või 75 minutit kõrge intensiivsusega.
Siiski – iga liigutus loeb ja ei pea sugugi olema maratonilemb või jõusaalihunt, et treeningust tervisele kasu saada. Kes pikka maad joosta või jalutada ei soovi, sel tasub meeles pidada, et ka 10-minutiline lühike jalutuskäik on palju parem, kui lihtsalt toas lösutamine.
Uuringud on kinnitanud, et ka lihtsad toimingud, nagu mõni minut entusiastlikku tegutsemist pärast sööki, istumise ajal jala kõigutamine, laua taga püsti seismine või prügi väljaviskamine võivad mõjutada tervist rohkem kui arvata oskad.
Alusta tasa ja targu
Liikumise lisamisega igapäevarutiini võib alustada tasa ja targu. Ning seejuures tasub ka teada, et tervisele annab kõige suurema matsu mõõdukalt intensiivse koormuse puudumine päevakavast.
Näiteks kinnitab üks Suurbritannias tehtud uuring, et aktiivsuse lisamisest igapäevaellu on kasu ka veel siis, kui seda teha alles keskeas. Uuringus nimelt leiti, et keskealisena graafikusse lisatud 10 minutit mõõdukalt intensiivset aktiivsust päevas tagab paremad kognitiivsed funktsioonid vanemaks saades.
Lisaks on teadlased teinud kindlaks, et ka vaid paar minutit mõnusa tempoga kõndimist pärast einestamist aitab parandada veresuhkru taset (vaata uuringut siit) ning umbes kaheksa minuti jagu intensiivset tegutsemist päevas avaldab väga head mõju südame-veresoonkonnale (European Heart Journalis avaldatud uuringu leiad siit).
Üldteada on see, et istuv töö ei mõju sugugi hästi jalgade vereringele. Ameerikas avaldatud uuring (selle leiad siit) aga kinnitab, et ka tagasihoidlikumat sorti jalgade liigutamine, nendega viibutamine või pikema istumise ajal varbaga rütmi löömine tõukab tagant verevoolu põlveõndlaarteris ning võib aidata ära hoida trombide tekkimist.
Seega – kui kohe ei suuda intensiivsemat sorti treeningut või pikki jalutuskäike enda päevarutiini mahutada, siis muutuste saavutamiseks võib esialgu alustada ka esmapilgul ehk üsna kasutuna näivast nihelemisest, tegusast toimetamisest või mõneminutilisest jalutuskäigust. Sealt edasi saad aga juba püüda liikuda tõsisema treeningu poole.
Tõhusaid muudatusi tasubki teha järk-järgult, et organismil oleks aega nendega harjuda ja kohaneda. Lisaks aktiivsele eluviisile ei tasu muidugi ära unustada ka tervislikku toitumist, mis on pika ja terve elu üks alustaladest.
Kui vajad liikumisrutiini sättimisel või menüüd muutes häid nõuandeid, leiad toitumis- ja treeningkavade ning tervisenõu jaoks tuge Stebby 7000 teenuse hulgast SIIT.
