Mida ütlevad uuringud: kas videomängud võivad vaimse tervise lille lüüa?

Kas ekraani ees olemine võib vaimset tervist turgutada ja isegi liikuma panna? Foto: Shutterstock

Sellest, et liigne videomängude mängimine ei ole sugugi hea, on räägitud küll ja veel. Vähem teatakse aga, et tegelikult ei ole arvutimängud sugugi üdini halvad ning positiivsete nüansside väljaselgitamiseks on tehtud juba omajagu teadusuuringuidki (vaata lähemalt SIIT). Vaatame järele, kuidas võib ekraani ees olemine nügida vaimset tervist positiivses suunas ja isegi liikuma panna. 

Tubli ajustimulatsioon

Paljudele võib tunduda, et videomängu mängimine tähendab klaasistundu pilguga ekraani jõllitamist, tegelikult aga panevad paljud mängud aju ägedalt tööle ning sunnivad mõtlema.

Kui mängid arvutimängu, töötab peaaegu kogu aju. Olenevalt sellest, kui keeruline ja nüansirikas mäng parasjagu käsil on, võib olla tarvis ülikiiresti mõelda, veel enam – seda tuleb sageli teha strateegiliselt – analüüsida situatsiooni ning näha mitu sammu ette. See stimuleerib vaimset poolt suurepäraselt, sunnib aju arenema ja kriitiliselt mõtlema. Kiiret mõtlemist ning aju ja käetöö ühendamist vajab näiteks rallisimulaatoriga “mängimine” (vaata Stebbyst SIIT). 

Eduelamus 

Arvutimängud ei tähenda sugugi lihtsalt klahvide toksimist – nagu teistelgi mängudel on neil oma eesmärgid ja sihid, milleni tuleb jõuda. 

Kui mängija on eesmärgi saavutanud ja näiteks järgmisele levelile ehk tasemele jõudnud, kaasneb eduelamus ja koos sellega rahulolu, mis parandab ka üldist heaolu. Loorberitele ei saa aga pikalt puhkama jääda, sest enamasti ihkab hing jõuda järgmisele tasemele või võita uut karikat. 

Aitavad taastada või hoida vaimset tervist

Olenemata sellest, mis tüüpi mängu parasjagu mängitakse, võib videomängude mängimine aidata taastuda traumast. 

On leitud, et videomängud võivad leevendada näiteks valu ja aidata taastuda psühholoogilistest traumadest. Need võivad olla teatud juhtudel abiks ka inimestele, kellel on näiteks ärevus, depressioon, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, traumajärgne stressihäire (loe selle kohta lähemalt artiklist SIIT).

Pakuvad sotsiaalset suhtlust

Praegusel ajal on olemas palju võrgumänge, mida saab mängida internetis mitmekesi korraga. See pakub ka igapäevaelus ehk häbelikuvõitu ja  tagasihoidlikumatele võimaluse sotsiaalseks suhtluseks – paljudele tundub veebis “päriselust” lihtsam alustada uute inimestega rääkimist ja edendada suhtlemist.

Lisaks sellele, et võrgus saab lihtsalt suhelda, arendab see ka koostööoskust. Veebimänge tuleb sageli mängida tempokalt, kiiresti mõelda ning otsustada, keda parasjagu usaldada ja keda mitte ning milline mängija on strateegiliselt vajalik maha jätta. Et olla mitme mängijaga mängudes edukas, on seega vaja ära õppida tiimitöö.  

Emotsionaalne tugevus

Ebaõnnestumised on, teadagi, ebameeldivad ja see kehtib ka virtuaalsetes situatsioonides. Videomängudes ebaõnnestumine, nagu ka elulistes situatsioonides komistamine, aitab õppida ebaõnnega toime tulema ja ergutavad proovimist jätkata. See on väga oluline oskus, mis tuleb omandada, et nii suhetes kui ka kooli- ja tööelus edukas olla.

Ära ei tasu unustada sedagi, et olemas on virtuaalsed mängud, kus on ühendatud arvutimäng ja liikumine. Neid mänge mängitakse seistes või teatud asendis ja liikudes – sellised on näiteks golfi- ja ratsutamissimulaatorid ning tantsuliigutuste matkimist nõudvad virtuaalsed mängud. Seega – muidugi on videomängud nii-öelda kahe teraga nuga ja neist võib sattuda sõltuvusse, kuid üdini halvad need siiski ei ole ja päris ära neid keelata ei endale ega lastele ei maksa. Mõistliku kasutamise korral tõstavad videomängude tuju, pakuvad eduelamust ning leevendavad stressi ja pakuvad liikumisvõimalustki.

Üle 8500 võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks leiad Stebby veebilehelt SIIT.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.